Saho keel
| saho keel (saahot luqha) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Eritreas, Etioopias ja Djiboutis |
| Kokku kõnelejaid | 235 000 Eritreas, kokku 267 800 (2016) |
| Keelesugulus |
Afroaasia keeled kuši keeled idakuši keeled saho keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel |
Eritrea |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | ssy |
Saho keel on Afroaasia keelkonda, kušiidi keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Eritreas, Etioopias ja Djiboutis. Saho keel on üks üheksast Eritrea riigikeelest ning sarnaneb väga afari keelega.[1] Emakeelena räägib saho keelt üle 260 000 inimese. Lõunasaho dialekti räägib veel umbkaudu 27 000 inimest Irobi regioonis Etioopias ning mõned väiksemad hõimud Tigree põhjapiirkonnas. Saho kõnelejad kutsuvad oma keelt Saahot luqha ehk saho keeleks. Koos afari keelega moodustavad nad idakušiidi keelte rühma. [2]
Keele struktuur[muuda | muuda lähteteksti]
Saho keelel on kokku neli dialekti: toroa, assaorta, minifero ja irobi.[3] Põhja- ja lõunasaho dialektid on foneetiliselt väga erinevad ning palju esineb ka morfoloogilisi ja leksikaalseid erinevusi. Mõned lõunasaho dialektid jagavad rohkem isoglosse afari keelega. Sõnade järjekord on SOV ehk subjekt-objekt-verb.[4]
Saho keel kasutab pikki ja lühikesi häälikuid, pikad kirjutatakse kahe tähega, nt caasa'kala', anna 'tädi', cashsho 'muru'. Mitu erinevat täishäälikut üksteise järel ei ole saho keeles lubatud. Kasutatakse ühendeid ay, ey, aw, ew, jne. Kolme tähega kaashäälikuühendid ei ole samuti lubatud, nagu ka pikad kaashäälikud sõna lõpus või alguses (nt kk, rr jne).[1] Põhjasaho dialektid kasutavad helituid kaashäälikuid (ch [t!’], q [k’], qh [x’], th [t’] ja ts [s’]) ning kolme frikatiivi, mida ei esine lõuna dialektides: kh [x], sh [!] ja z [z]. [1]
| Põhjasaho | Lõunasaho | Eesti |
|---|---|---|
| Chaaqhut | saakut | ‘kanapoeg’ |
| Qafo | kafo | ‘mesilaspesa’ |
| Naqhca | nakca | ‘kaste’ |
| Thuth | tut | ‘puuvill’ |
| Tsafco | safco | ‘kõrvakiil’ |
| Ibkhile | ibkile | ‘ihne olema’ |
| shakke | sakke | ‘kahtlus’ |
| Ashshiine | aysiine | ‘kadestama’ |
| Zizzaale | diddaale | ‘mesilane’ |
[1] Mõnes laensõnas esineb sõna algul kh, näiteks khaatim ‘ring’ ja khadaama ‘töö, töötama’, kuid alati on olemas ka mugandatud vaste, nt kaatim ja kadaama. [1]
Saho keeles on kaks grammatilist sugu, mees- ja naissugu.
Keelenäited[muuda | muuda lähteteksti]
1 – inik , 2 – lamma, 3 – adox, 4 – afar, mafarra, 5 – koon, 6 – lix, 7 – malxin, 8 – baxar, 9 – sagal, 10 – taman. [5]
Ishi afah waanisha – Ta räägib oma keeles. Cali ishi abbah dhageeko inki af geye – Ali sai ühe osa oma isa põllust. [4]
Eritreas kasutatav kirjakeel kasutab alates 1986. aastast ametlikult ladina tähestikku ning põhineb enamasti põhjasaho dialektil. [4] Eritreas ei ole saho keel väljasuremisohus, küll aga ümbritsevatel aladel, näiteks Tigree piirkonnas. Eritrea haridusministeeriumi andmetel oli 2007. aastal Eritreas 39 sahokeelset algkooli kuni 5000 õpilasele. Koolides kasutatavad õpikud on kirjutatud Eritrea saho kirjakeeles, mis võib kohalike dialektide eripära nooremate põlvkondade keelekasutusest kõrvaldada. Kogu kõnelejate arvust on kirjaoskajad 1–3%. [4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Vergari, M. A Sketch of Saho grammar. Journal of Eritrean Studies, IV, 1&2 (2005) 100-131
- ↑ Language of Saho. The Ethnologue. https://www.ethnologue.com/language/ssy
- ↑ Raymond G. Gordon, Jr, ed. 2005. Ethnologue: Languages of the World. 15th edition. Dallas: Summer Institute of Linguistics.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Vergari, Banti. Saho language. UHLIG Siegbert (ed.) Encyclopaedia Aethiopica, vol. 4 (2010)
- ↑ Moreno Vergari and Roberta Vergari. A basic Saho-English-Italian dictionary; with an English-Saho index and grammatical notes by Giorgio Banti and Moreno Vergari. Asmara : Sabur Print Services (2003)