Saadjärve Rattaaed

Saadjärve Rattaaed on endine spordiehitis Tartu maakonnas Tartu vallas Tormi külas Piibe maantee ääres, tollase haldusjaotuse järgi Tartumaal Äksi kihelkonnas.

Võssakasvanud kurvides kaldpindne ringrada on osaliselt säilinud. Ehitisest on nähtav vana velodroom ja mälestuskivi, mis pühendatud 1896. aastal asutatud Saadjärve Jalgratta Sõitjate Seltsile - esimesele eesti spordiseltsile.

Kivi paigaldati Jõgeva jalgrattaspordi veteranide poolt 1986. aastal, kui möödus 100 aastat rattasõitjate seltsi asutamisest. Endise rattaaia tähistamisel ja mälestuskivi paigaldamisel oli suur osa Kalev Raudsepal ning jalgrattaspordi veteranidel.

Ajalugu

Tartumaal, Saadjärve vallas sündinud Karl Vestel pidas samas kaupmeheametit. Tema teened on märkimisväärsed kogu Eesti spordiajaloos. 1896. aastal hakkas ta Saadjärvele organiseerima rattasõitjate seltsi. Pärast pikki vaidlusi ja kooskõlastamisi registreeriti 20. detsembril 1896. aastal Saadjärve Jalgratta Sõitjate Seltsi põhikiri. See oli esimene maal tegutsev eestlaste spordiselts Tsaari-Venemaal. Veebruaris 1897 valiti seltsi juhatus, mille esimeheks sai Vestel. Tema eestvedamisel hakati sama aasta kevadel Tormi talu maadele rajama rattasõidu ringrada. Treki maa renditi Tormi talu omanikult J. Torrimilt. Selle ehitamisel olid abiks ümbruskonna talumehed. Lähte kruusaaugust veeti kruusa, enne kevadtööde algust jõuti kohale vedada ka puit ja savi. Töödeks kasutati pühapäevi, hilisõhtuid ja isegi öötunde. Rattaaia avamine toimus 20. juunil 1897. Tee õnnistas sisse tollane Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Franz Hollmann. Ringraja pikkus oli 355,6 meetrit, st 1/3 versta ja oli sama pikk kui Tartuski.

Augustis peetud avavõistluste kohtunikud olid Tartu linna parimad jalgratturid Hint ja Rüter ning kohalik sõidujuht Sõber. Võitis Karl Vestel, kes sõitis 2 versta 2 minuti 37,2 sekundiga. Võidusõite korraldati usinalt, kaasa teha lubati ka linnarahval, kes olid varem keeldunud maamehi tunnustamast. Seltsi tegevusaeg jäi lühikeseks, põhjuseks peetakse tüli Tormi talu peremehega, kelle hinge ei mahtunud seltsi agar tegevus; võimalik, et ka tulud. Tüli algas rendi suurendamise pärast, mis viis rendilepingu lõpetamiseni ja seltsi likvideerimiseni 1912. Kokku tegutseti 16 aastat.

Kirjandus

• Jõgevamaa pärandikultuurist (2011).Jõgeva- 2011, lk.122
• Jõgevamaa, Tallinn, 2009, lk.90
• Jõgeva spordi biograafiline leksikon, Jõgeva 2992, lk. 180
• Killamängudelt olümpiaareenile, Põltsamaa, 2011, lk. 33
• Sporditegijad Kalevipoja tegude maalt, Tallinn, 2008, lk.201
• Tabivere vald-Tabivere commune, Paar OÜ, 2007, lk. 15

Välislingid

• Pärandkultuuri objekt: "Saadjärve Rattaaed" Eesti looduse infosüsteemis