SOG

Allikas: Vikipeedia

SOG (Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp) oli aastatel 1994–1999 Eestis tegutsenud eriüksus. 1990-ndail oli see Eestis ainus teadaolev Eesti kaitsejõudude eriüksus.

Peale SOG-i likvideerimist on loodud NATO riigi ülesannete täitmiseks uus eriüksus ESTSOF ehk EOG .

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

1993. aastal liitus kaitseliiduga Andrei Ambros. SOG-i ideega tuli ta kaitseliitu ja 1994. aastal hakkas ta juba endale liikmeid valima. Tuumiku moodustasid Kaitseliidu Harju maleva neli liiget, kes juba paar aastat tegelesid maleva luurerühma väljaõppega. Ambros tõi ka Eestisse modernse Ho­kutoryu ju-jutsu. Soomes tutvus selle looja Auvo Nii­niketoga, kelle juures käis ta seda õppimas Soomes. Edasi õpetas Eestis, kinnitamata andmetel ka SOG-i liikmetele. SOG-i värbas ta alguses liikmeid kaitseliidust ja hiljem otsis neid ise turvameeste hulgast.

Esimesena hakkas kaitseväelt palka saama Ambros, hiljem Ragnar Reitsakas ja teisedki. Liikmed olid erinevate väeosade nimekirjas ja said neilt palka, kuid käskkirjaga olid suunatud tööle kaitseliidu peastaapi.

Isikkoosseis[muuda | muuda lähteteksti]

SOG-i kuulus kuni 10 liiget lisaks ka reserv.

Eriüksusesse kuulusid selle juht nooremleitnant Andres Ambros, Ragnar Reitsakas, Indrek Holm ja teised. Ainukesena üksuse liikmetest näitas end avalikkusele Andres Ambros. Üksusse värvati algul liikmeid kaitseliidust, kuid kuna seal ei olnud piisavalt valikut, hakkas Ambros ise väljaspoolt kaitseliitu mehi otsima. Osa tuli tema trennist Mustamäelt, kellest osad olid turvamehed.

SOG-iga olid seotud ka Johannes Kert ja Sergei Bõstrov.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

SOG-i endiste liikmete sõnul polnud eriüksuses sõjaväelaslikult karmi distsipliini, vaid pigem sõbralik suhtumine. Kui Ambros ütles midagi, siis omavahel arutati asi läbi ja teati, et lõpuks oli asi tehtud. Ambrost oli treeninud kuulus Jim Short. Lisaks kaitseväest saadud rahale saadi lisaraha turvamisega. Ambros sai tööd IBA kaudu ning turvas tuntud isikuid, näiteks Michael Jacksoni ja Alla Pugatšova kontserte, kust saadi korralik teenistus.

1995 osaleti Saksamaal rahvusvahelisel ihukaitsjate võistlusel, mis võideti.

Eriüksuse enamuse liikmete nimed, vanused olid salastatud ja loomulikult oli ka eriüksuse tegevus salastatud. Tolleaegne president Lennart Meri ütles, et isegi tema ei olnud teadlik sellise eriüksuse olemasolust. Üksuse liikmete perekonnad ei teadnud ka täpselt, millega mehed tegelevad.

Varustus[muuda | muuda lähteteksti]

Varustuse muretsesid eriüksuslased ise, kaitsevägedest neile midagi ei antud. Heckler & Koch MP-5SD automaadid saadi Saksamaal toimunud rahvusvahelisel ihukaitsjate võistlusel auhinnaks esikoha eest, kuna ülejäänud relvad ostsid mehed ise Ambrose muretsetud raha eest. Lisaks Heckler & Koch MP-5SD summutatud automaatidele kandsid erirühma mehed püstoleid Heckler & Koch USP. Veel kuulusid varustusse noad, alpinisti- ja sukeldumisvarustus, langevarjud, kuulivestid ja mootorpaat.

Allakäik ja likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Üksus sai õnnetu lõpu kui Indrek Holm osales oma ametirelvaga röövkallaletungis. 15. mail 1999. aastal püüdis SOG ülema kohusetäitja Indrek Holm röövida koos kahe kaasosalisega 75 000 – 80 000 krooni kolmelt Võrumaa mehelt, kes olid tulnud Holmilt traktorit ostma, röövi käigus sai Holm õlga ja pähe haavata. Eeldatavasti tulistasid Holmile kuuli pähe kogemata ta enda kaaslased ajal, kui eriüksuse liige autojuhiga läbi esiakna kähmles. Holm langes koomasse, millest ta hiljem ka välja tuli, kuid arstide sõnul oli ta mõistuse poolest lapseeas. SOG likvideeriti pärast seda vahejuhtumit 9. juunil.

Arvatavaks allakäigu põhjuseks oli puuduv range kontroll eriüksuse liikmete üle. Osad liikmed süüdistasid üksuse allakäigus kaitsejõudude peastaapi kuna neid ei võetud väidetavalt piisavalt tõsiselt.

Andres Ambros oli pärast eriüksuse likvideerimist oli kaitseväes instruktor. Eriüksuslased läksid arvatavalt tööle Iraaki ja Afganistani eraturvafirmadesse.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

SOG ESTSOF

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]