15 cm sIG 33
Raske jalaväesuurtükk 15 cm s. IG. 33 oli kasutusel Wehrmacht`i standardjalaväesuurtükina. Sellega oli relvastatud tavaliselt üks rühm jalaväerügemendi raskekompaniis.
Relva valmistas firma "Rheinmetall-Borsig" 1927. aastal leIG 18 "suure vennana". Tootmisse ja relvastusse jõudis suurtükk 1933. aastal. Relva positiivseteks omadusteks olid efektiivsus, lihtsus ja vastupidavus. Negatiivsena oli aga väikese suurtüki kohta tohutu kaal, mis tegi sageli eesliini lähedal paikneva relva liialt kohmakaks. Relva vedamiseks kasutati tavaliselt kuuehobuserakendit eelikvankriga või vedukmasinat, harvem veoautot. Suurtükile töötati sõja ajal välja eestlaetav ühekaliibriline stabilisaatoritega mürsk Stielgranate 42, mis sisaldas 30 kg lõhkeainet. Relva kaalu üritati vähendada kergemate materjalide jms-ga, kuid tulemuseks oli ainult 150 kg võitmine. Transpordi hõlbustamiseks hakati metallvelgedele paigaldama täiskummirehve.
Sõja ajal hakati sIG -e mobiilsuse tagamiseks monteerima ka vanemate tankide, nagu PzKpfw I, PzKpfw II ja PzKpfw 38(t) veermikele. Sõja lõpul vahetati üksustes sIG -e aga juba sageli kompaktsete ja efektiivsete 120 mm miinipildujate vastu.
Aastatel 1939 - 1945 toodeti sIG 33 -sid 4155 tk.