Süvaveekorallid

Allikas: Vikipeedia
Sügavvee korallikeskkond
MAREANO/Institute of Marine Research, Norra

Süvaveekorallid on troopilistest korallidest sügavamal, külmemas vees ja pimedamas elavad korallid.

Taksonoomiliselt kuuluvad enamik süvaveekoralle ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi kivikoralliliste (Scleractinia) seltsi.

Nagu troopilised korallrahudki, on ka süvaveekorallide elustik mitmekesine.

Süvaveekoralliliikide bioloogia põhimõtteline erinevus troopilistest liikidest on see, et nad ei ela sümbioosis fotosünteesivate zooksantellidega.

Süvaveekoralliliikidest kõige levinum on Lophelia pertusa.

Tuntuimad süvaveekorallide piirkonnad asuvad Norra rannikul (näiteks Rosta riff, Sula rifikompleks).

Erinevalt troopilistest korallidest on süvaveekorallid tavainimese jaoks vähem tuntud ja hinnatud. Vähesed teavad, et Norra rannikult ja avamerest võib leida tuhandeid süvaveekorallide elupaiku. Neist tuntuim on Lophelia pertusa.

Süvaveekorallid eelistavad kasvada veealustel kõrgendikel, näiteks viimasest jääajast maha jäetud moreenidel, voortel või muudel merealustel kõrgendikel. Merepõhja kõrgendikud põhjustavad voolu kiirenemist ja seega suuremat toiduainete transporti.

Inimmõju süvaveekorallidele[muuda | muuda lähteteksti]

Süvaveekorallide suurimaks ohuallikaks on inimmõju, mis eriti avaldub põhjatraalimisega. Põhjatraalimise käigus segatakse ja resuspenseeritakse põhjasetteid, mille tagajärjel kistakse korallid oma substraatidelt üles.

Olulised mõjud on veel ka naftapuuraukude rajamisel ja sellele eelnevatel otsingutegevustel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]