Söödikänn

Söödikänn
Söödikänn
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes;
Sugukond	Änlased Stercorariidae;
Perekond	Änn Stercorarius;
Liik	Söödikänn;
Binaarne nimetus
	Stercorarius parasiticus; Linnaeus, 1758
	; Söödikänni levila ; – pesitsusala ; – talvitusala

Söödikänn Hollandis 2011. aastal

Söödikänn (Stercorarius parasiticus) on änlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Söödikänn on 41–46 cm pikk, tema tiibade siruulatus on 110–125 cm. Kaalub 330–610 g.^[2]

Söödikänni sulestik on mustjaspruun. Kael on kollakas ja alapool on valgesegune. Keskmised tüürsuled on kitsad ja teravad.^[3]

Eestis võib neid näha maist oktoobrini läbirändel mere ääres ja ulgumerel, harva ka suurtel siseveekogudel.^[3]

Teiste merelindude kolooniate lähedal pesitsedes varastavad suurema osa toidust teistelt lindudelt. Peamiselt varastavad kala randtiirudelt, kaljukajakatelt, lunnidelt, krüüslitelt^[2] ja alkidelt^[4]. Toituvad ka täiskasvanud ja noortest värvulistest, kahlajate poegadest, munadest, putukatest ja marjadest.^[2]

Kurnas on kaks muna^[2] mõõtmetega 58 × 41 mm^[4]. Haudeperiood kestab 26–27 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 26–30 päeva vanuselt.^[2]

Viited

↑ BirdLife International (2018). Stercorarius parasiticus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.
1 2 3 4 5 6 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 571. ISBN 8487334202.
1 2 Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 46.
1 2 Phillips, R. A.; Caldow, R. W. G.; Furness, R. W. (1996). "The influence of food availability on the breeding effort and reproductive success of Arctic Skuas Stercorarius parasiticus". Ibis (inglise). 138 (3): 410–419. DOI:10.1111/j.1474-919X.1996.tb08059.x. ISSN 1474-919X.