Sõjalis-tööstuslik komitee

Allikas: Vikipeedia

Sõjalis-tööstuslikud komiteed (vene keeles Военно-промышленные комитеты, ВПК) olid Esimese maailmasõja ajal 19151918 tegutsenud Venemaa ettevõtjate organisatsioonid, mis püüdsid mobiliseerida tööstusvõimsusi sõjaaja vajaduste tarbeks.

Komiteede loomine otsustati 1915. aasta mais, tööstuse esindajate 9. kongressil. Sama aasta juulis toimus esimese komitee esimene istung. Komiteede tööd koordineeris Keskne Sõjalis-Tööstuslik Komitee (Центральный Военно-Промышленный комитет), mis asus Petrogradis Liteinõi prospektil, kus toimusid ka komiteede esindajate kongressid. Keskkomitee andis välja häälekandjat nimega "Известия Центрального ВПК" (1915–1918).

Kuni 1917. aasta Veebruarirevolutsioonini said komiteed riigikassast tellimusi umbes 400 000 000 rubla ulatuses, kuid täitsid neist alla poole. Samuti osalesid komiteed tööliste ja ettevõtjate konfliktide lahendamises (rahukojad, примирительные камеры).

Bolševike võimuletuleku järel lasi uus bolševistlik juhtkond 26. oktoobril 1917 kõik keskkomitee töögrupi liikmed arreteerida. Pärast komiteede 4. kongressi (17.–29.03.1918) moodustati sõjalis-tööstuslike komiteede ettevõtete ja osalt ka haldusaparaadi alusel rahvatööstuskomiteed, mis kaotati lõplikult 1918. aasta oktoobris.