Ruhnu vangimaja
Ruhnu saare vangimaja oli palkhoone Ruhnu külas, kus kurjategijaid kinni peeti. See oli kahe väikse ruumi ja aknaavaga, madala laega. Rootsi keeles oli sellele nimeks pandud Skithuset (eesti keeles "sitamaja").[1][2][3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Esimesed teated pärinevad 18. sajandi algusest, Ruhnu pastor Jonas Drothenius märkis kirikuraamatusse: "Ühel koguduse koosolekul kallas kellalööja peremehe üle vängete, ebakristlike ja ebainimlike süüdistustega, siis olin ma sunnitud laskma kellalööja pooleks ööks vangimajja panna”.
1804. aastal ehitati küla keskele kahekambriline vangimaja, kuhu külavanem võis iga inimese 24 tunniks kinni panna. Alates 1894. aastast kasutati seda sealaudana.[1][4]
1922. aasta 28. augustil ilmunud nädalalehe Esmaspäev kohaselt oli vangimajal vähem karistus- ja kinnipidamisotstarve ning rohkem rakendati seda ähvarduse ja hoiatusena, kuna kuritegevust saarel suurt polnud. Samuti polnud hoonest raske lahkuda, kuna selle seinas oli auk, kust sai välja pugeda.[3]
1930. aastal hoone lammutati kuritegevuse puudumise tõttu.[5]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti vanglad
- karistus
- kartserikaristus
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Ruhnu vangimaja". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 28. novembril 2022.
- ↑ Erilaid, Tõnis (20. oktoober 2022). "Kuidas daamide pesust ja Ruhnu vangimajast juttu tehti". Naine. Vaadatud 28. novembril 2022.
- ↑ 3,0 3,1 "Esmaspäev: piltidega nädalleht 28 august 1922". DIGAR Eesti artiklid. 28. august 1922. Vaadatud 28. novembril 2022.
- ↑ "...1919". Ruhnu Vald. Vaadatud 28. novembril 2022.
- ↑ "Järva Teataja 16 august 2014". DIGAR Eesti artiklid. 16. august 2014. Vaadatud 28. novembril 2022.