Rotuma keel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Rotuma keel
Kõneldakse Rotuma saar
Kokku kõnelejaid 2800–9000 (1990–1991)
Keelesugulus austroneesia keelte hõimkond
  • kesk-ida austroneesia keelkond
    • okeaania keelte perekond
      • polüneesia keeled
        • rotuma
Keelekoodid
ISO 639-3 rtm

Rotuma keel on Rotuma saarel räägitav keel, mis kuulub austroneesia keelte hõimkonda, kesk-ida-austroneeesia keelkonda, okeaania keelte perekonda ja polüneesia keelte hulka.[1][2] Erinevatel andmetel räägib rotuma keelt 2800 – 9000 inimest (UBSi 1991. aasta uuringu järgi 9000, J. Vamarasi 1990 aasta uuringu järgi 2500 Rotuma saarel ja 300 mujal maailmas). Rotuma kuulub ohustatud keelte hulka.[3]

Ortograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Rotuma keel kasutab ladina tähti. Keele tähestikus on üks konsonant, mida eesti keeles ei ole ja vokaalidele on võimalik lisada diakriitikuid, mis muudavad nende hääldust.[4]

Konsonandid[muuda | muuda lähteteksti]

Hääldus on samasugune nagu eesti keeles, kui pole teisiti märgitud.

Täht Hääldus
f 'ng' sõnas king
h
g
j 'tš' sõnas tšintšilja
k
l
m
n
p
r 'd' sõnas diivan
s
t
v
ʽ kõrisulghäälik sõna mkm keskel

ʽ on lisakonsonant rotuma keeles, mille kirjapilt näeb välja nagu tagurpidi ülakoma.

Vokaalid[muuda | muuda lähteteksti]

Nende hääldus on väga sarnane sellega, kuidas eesti keeles samu vokaale hääldatakse.

  • a
  • e
  • i
  • o
  • u

Diakriitikud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kriips tähe peal (ā, ē, ī, ō, ū) näitab, et häälikut tuleb hääldada pikemalt kui tavaliselt.
  • Täpid tähe peal (ä, ö, ü) muudavad vokaale samamoodi nagu eesti keeles ja nende hääldus on samuti väga sarnane eesti keele täpitähtede hääldusega.
  • Häälikule a võib lisada täpi tähe kohale või alla (ȧ, ). Häälik ȧ on sarnane eesti keele e ja ä seguga, häälik on sarnane eesti keele a ja o seguga.[4]

Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetatud ja lõpetamata vorm[muuda | muuda lähteteksti]

Rotuma keeles on nähtus, mida on nimetatud erinevate lingvistide poolt „lõpetatud ja lõpetamata“ või „pikaks ja lühikeseks“ vormiks. Sellist nähtust ei eksisteeri mitte üheski teises keeles. Igal sõnal (välja arvatud lühikesed sõnad nagu eessõnad või sidesõnad) on rotuma keeles kaks vormi – lühike ja pikk. Üldiselt kasutatakse lühikesi vorme tihemini. Verbid, millel ei ole sufiksit, on alati lühikeses vormis. Pikka vormi kasutatakse näitamaks, et sõna on mitmuses ja definiitne.[5]

Pika vormi lühikeseks tegemiseks on kolm võimalust:

  1. Kui pika vormi kaks viimast vokaali on samad (mamasa, Fiti) või viimane vokaal on o või u (laʽo, rako, tạku), siis viimane vokaal jäetakse lühikeses vormis ära (mamas, Fit, laʽ, rak, tạk).
  2. Kui viimane vokaal on i (vạhi, hoʽi, futi), siis i-häälik kaob ära ja eelviimane vokaal muudab oma hääldust, mida märgitakse diakriitikute abil. 'A muutub ȧ-ks (vȧh), o muutub ö-ks (höʽ) ja u muutub ü-ks (füt).
  3. Kui viimane vokaal on a (hoʽa, ʽepa, maʽpiga), siis viimane vokaal ja konsonant vahetavad kohad (hoaʽ, ʽeap, maʽpiag).

Kõik lühikesed vormid lõpevad konsonandiga (välja arvatud need, mille pikk vorm lõpeb kahe vokaaliga) ja lühikesed vormid on pikkadest alati ühe silbi võrra lühemad.[5]

Eitus[muuda | muuda lähteteksti]

Eitus on rotuma keeles kaheosaline ja ümbritseb verbi või väidet, mida eitatakse. Kui sündmus toimub olevikus või minevikus, siis on need kaks osa kat + ra, kui sündmus toimub tulevikus, siis kal + ra. Nendel sõnadel ei ole eraldi tähendust ja mõni kord võib ra lause lõpust ära jätta.

  • Ia kat fäeag hoiʽȧk ra se irisa. (Ta ei rääkinud nendega enam.)
  • Ia kal fäeag hoiʽȧk ra se irisa. (Ta ei räägi nendega enam (tulevikus).)

Erinevus on sõnaga pa (tahtma), mis on alati eitussõnade ees:

  • Gou pa kat rak ra. (Ma ei taha õppida.)[6]

Asesõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Rotuma keeles on rohkem asesõnu kui eesti keeles. Kui eesti keeles on asesõnad esimeses, teises ja kolmandas isikus, siis rotuma keeles on esimene isik jagatud kaheks – inklusiivne (meie, kaasa arvatud sina) ja eksklusiivne (meie, välja arvatud sina). Rotuma keeles on lisaks veel asesõnad juhuks, kui räägitakse täpselt millestki/kellestki kahest (kaksus).

Peaaegu kõikidel asesõnadel on rotuma keeles samuti kaks vormi (midagi sarnast nimisõnade pikale ja lühikesele vormile), allolevates tabelites on ainult lühike vorm, mida kasutatakse palju tihemini kui pikka vormi.[7]

Ainsus Kaksus Mitmus
gou (mina) ‛itar (meie kahekesi, sina kaasa arvatud)/
‛ạmiar (meie kahekesi, välja arvatud sina)
‛is (meie kõik, kaasa arvatud sina)/
‛ạmis (meie kõik, välja arvatud sina)
‛äe (sina) ‛aur (teie kaks) ‛aus (teie kõik)
ia (tema) iria (nemad kaks) iris (nemad kõik)

Kõikidel kaksuse asesõnadel on sees täht r, mis tuleb sõnast rua (kaks), kõikidel mitmuse asesõnadel on sees täht s.

Rotuma keeles on ka omastavad asesõnad, mis kõik hakkavad häälikuühendiga ‛o[7]:

Ainsus Kaksus Mitmus
‛oto (minu) ‛otar (meie kahe, kaasa arvatud sinu)/
‛otomiar (meie kahe, välja arvatud sinu)
‛os (meie kõigi, kaasa arvatud sinu)/
‛otomis (meie kõigi, välja arvatud sinu)
‛ou (sinu) ‛omuar (teie kahe (oma)) ‛omus (teie kõigi)
‛on (tema (oma)) ‛oria (nende kahe) ‛oris (nende kõigi)

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

üks
kaks rua
kolm folu/fol
neli häke/häk
viis lima/liam
kuus ono/on
seitse hifu/hif
kaheksa vạlu/vạl
üheksa siva/siav
kümme saghulu/saghul

Rotuma keel kasutab kümnel põhinevat numbrisüsteemi, seega näiteks üksteist on ʽkümme ja üks’ (saghul ma tā), kaksteist on ʽkümme ja kaks’ (saghul ma rua) jne. Rotuma keele eriliseks nähtuseks on sõnad, mida kasutatakse lugemaks kindlaid söödavaid asju, näiteks katoʽa (100 (ükskõik millist) kala), kiu (1000 jamssi või taro); mõned erisõnad eksisteerivad koos tavaliste nimisõnadega, näiteks niu asoa (kaks kookospähklit), puak savaʽa (kümme siga/lehma/kana/muna).[8]

Süntaks[muuda | muuda lähteteksti]

Peamised sidesõnad[9]:

  • ma – ja, ja siis
  • ne – või (kasutatakse ka mujal teistes tähendustes)
  • ka – aga, kui

Erinevalt paljudest teistest Vaikse ookeani piirkonna keeltest, on rotuma keeles on SVO (subjekt-verb-objekt) sõnajärg.[10]

Keelenäide[muuda | muuda lähteteksti]

Terȧn het, ta kạmit mösmös lelei 'e mȧl ne magkō hūut, Üks päev magas koer sügavalt mango puu all,
ka ta pusit 'esa la leuag ma 'ȧf so ma se feu 'on kȧm ta. kui tuli kass ja hammustas koera sabast.
Kȧm ta ne mamaf se' ma, ma auau a'ti' 'e rēko rū ta. Koer ärkas üles ja haukus valjult valust.
Ia 'io kạl'ȧk se' ka ia kat räe ra se ta le'et. Ta vaatas ringi, aga ei näinud kedagi.
Ka ia 'esa la a'fạia rue ne rau 'ại 'e 'on rere, Järsku kuulis ta lehtede kahinat enda kohal,
Ka ta liot tō tape'im: ja häält ütlemas:
Ka sei tä feu luka? Kellel on lühike saba?
Kȧm ta hoi 'e feke, ka tes ta ia la rē? Koer oli väga kuri, aga mida ta teha sai?
Ia ȧs'ȧk la lak 'ại hū ta, ka ia kat pō'ia ra. Ta proovis ronida puu otsa, aga ei suutnud.
Ia let'ȧk ia se rā 'el'el pau heta, ka ia kat lȧf ra sin. Ta proovis hüpata lähimale oksale, aga ei ulatunud selleni.
Kȧm ta fạiȧk ka hoi 'e feke, ma tä ia päe'ȧk sio ia, ma kamat ouou, Koer oli väsinud ja kuri ja ta istus maha ja hakkas nutma,
ka ne le pusi makmak a'sanenem kikia: samal ajal kui kass jätkas oma ebaviisakat laulmist:
Ka sei tä feu luka?[11] Kellel on lühike saba?

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]