Roman Babajan

Allikas: Vikipeedia
Roman Babajan

Roman Georgjevitš Babajan (Рома́н Гео́ргиевич Бабая́н; sündinud 7. detsembril 1967 Bakuus) on Venemaa ajakirjanik, propagandist.

Ta juhib telekanalis NTV saadet „Oma tõde“ ja telekanalis TV Tsentr saadet „Hääleõigus“ ning on raadiojaama Govorit Moskva peatoimetaja.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on sündinud armeenlasest isa ja venelannast ema peres. Õppis kaks kursust Bakuu Polütehnilises Instituudis, 1986 võeti kaheks aastaks ajateenistusse Nõukogude armees. 1988 astus Moskva Side ja Informaatika Tehnikaülikooli, lõpetas 1991 raadio- ja televisiooniinsenerina.

Septembris 1991 asus tööle Radio Rossija uudisteteenistuse raadiosaadete ettevalmistamise ja edastamise osakonna insenerina.

Aastatel 1994–2000 töötas ta teleuudiste saates "Vesti", alustades korrespondendina ja lõpetades tegevuse saates poliitikavaatlejana. Töötas paljudes kuumades kohtades nii Venemaal kui ka välismaal: Tšetšeenias, Inguššias, Tadžikistanis, Gruusias, Transnistrias, Afganistanis, Palestiinas, Jugoslaavias, Kosovos, Iraagis jne. Teinud tuhandeid reportaaže ja hulga dokumentaalfilme.

2000–2005 oli ta Venemaa telekanali Pervõi Kanal uudistesaadete "Novosti" ja "Vremja" poliitkommentaator. 2005–2012 töötas ta Venemaa kolmandas telekanalis. Esialgu oli ta saadete "Võvodõ" ja "Glavnaja tema" peatoimetaja, 2008. aastal sai temast uudistesaate "Linn" juht. 2009–2019 juhtis ta saadet "Pravo golosa": esmalt kolmandal kanalil, pärast selle sulgemist 2012. aasta detsembris telekanalil TV Tsentr.

2013. aasta juulist on ta raadiojaama Finam FM peatoimetaja kohusetäitja (alates 2014. aasta märtsist on selle raadiojaama nimi Capital 99.6 FM). Juunist 2019 juhib raadiojaama Govorit Moskva. 9. septembrist 2019 juhib poliitilist vestlussaadet "Svoja pravda" telekanalis NTV.

2019 valiti Moskva linnaduumasse, kuulub fraktsiooni Moja Moskva.[1]

Sanktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

28. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale viisa- ja majandussanktsioonid. Tema Euroopa Liidu riikides olev vara külmutati. "Ukraina.ru-veebisaidile antud intervjuus märkis ta selgelt, et kõik Donbassi elanikud eelistaksid selle piirkonna ühinemist Venemaaga, ning seadis kahtluse alla Ukraina õiguse oma territooriumitele. Lisaks süüdistas ta Ukraina ametivõime rahvusel põhinevas tagakiusamises Donbassis ning de facto genotsiidis ning lausus, et ukrainlased on tapnud Donbassis lapsi ja eakaid inimesi. Samuti on ta toetanud Venemaa narratiivi, et Ukrainas on „fašistlik režiim“. Selleks esitas ta ebaselge salvestuse natsi-Saksamaa mereväeembleeme kandvatest sõduritest, kirjeldades neid ukrainlastena."[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]