Lehekülje Riia–Ērgļi raudtee lähteteksti vaatamine

'''Riia'''–'''Ērgļi raudtee''' (ametlikult '''Rīga Preču'''–'''Ērgļi raudtee''') on raudteeliin, mis oli  algselt kavandatud [[Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]] osaks. [[Raudtee]] pikkus oli 98 kilomeetrit.

Tänapäeval on kasutusele jäänud lõik [[Riia]]st [[Saurieši raudteejaam]]ani.

==Peatused Riia–Ērgļi raudteeliinil==

* {{riigi ikoon|Läti}} [[Rīga Preču raudteejaam|Rīga Preču]] (Riia kaubajaam)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Acone raudteepeatus|Acone]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Saurieši raudteejaam|Saurieši]]
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Cekule raudteepeatus|Cekule]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Jauncekule raudteepeatus|Jauncekule]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Ķivuļi raudteepeatus|Ķivuļi]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Bajāri raudteepeatus|Bajāri]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Kangari raudteejaam|Kangari]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Remīne raudteepeatus|Remīne]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Augšciemsi raudteepeatus|Augšciems]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Kārde raudteepeatus|Kārde]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Sidgunda raudteepeatus|Sidgunda]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Suntaži raudteejaam|Suntaži]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Kastrāne raudteepeatus|Kastrāne]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Vatrāne raudteepeatus|Vatrāne]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Ķeipene raudteejaam|Ķeipene]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Plātere raudteepeatus|Plātere]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Taurupe raudteejaam|Taurupe]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Līčupe raudteepeatus|Līčupe]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Baltava raudteepeatus|Baltava]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Roplaiņi raudteepeatus|Roplaiņi]] (endine peatus)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Ērgļi raudteejaam|Ērgļi]] (endine peatus)

==Ajalugu==
Esimene lõik raudteest valmis aastal [[1935]] ja viis [[Suntaži raudteejaam]]ani.  See avati liikluseks 26. novembril.<ref>T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 176. lk. ISBN 978-9984-38-698-0</ref> Aastal 1937 valmis tee [[Ērgļi]]ni,  [[Ērgļi raudteejaam]] kujunes ka liini lõppjaamaks. Algselt loeti seda Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee osaks ja see pidi jätkuma [[Kārsava]]ni, [[Ērgļi]]s [[Madona]]sse viiva raudteelõigu trass oli ka välja valitud. Projektile tegid aga lõpu Läti annekteerimine ja teine maailmasõda.

Aastal 1939 alustas trassil liiklust piimarong, mis vedas Riia turule keskmiselt 6,5 tonni piima. Peamiselt pärines see piim [[Sidgunda]]st ja [[Bajāri]]st. Aastal 1936 suundus [[Suntaži]]sse esimene turistidele mõeldud rong, aastal 1937 viis rong Ērgļisse uut aastat vastu võtma 226 inimest.<ref>T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 177-178. lk. ISBN 978-9984-38-698-0</ref>

Teise maailmasõja järel liiklus seiskus. Rongiliiklus [[Kangari]]ni taastati jaanuaris 1947, Suntažini aga jaanuaris 1949. Jaanuaris 1951 taastati liiklus [[Ķeipene]], hiljem samal aastal aga Taurupe raudteejaamani. Liiklus Ērgļini taastati aastal 1953.<ref>T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 178. lk. ISBN 978-9984-38-698-0</ref>

Nõukogude perioodil oli liinil vaid kohalik tähtsus. Aastal 1980 kavatseti [[Cekule]] ja Kangari vaheline lõik võtta kasutusele elektrirongide katsetrassina, ent kohalike elanike vastuseisu tõttu jäi see teostamata.<ref>Ivars Ošiņš, Atbildība, Padomju Jaunatne, Nr. 137 (11 726), 1989. gada 19. jūlijs</ref>

Ajaks, mil Läti taasiseseisvus, oli raudteetrass amortiseerunud. Kohati oli  rongide sõidukiiruseks vaid 25 km/h. Aastal 1982 kulus rongidel tee läbimiseks kaks tundi, aastal 1992 aga kolm tundi. Sellele vaatamata kasutas aastal 2005 liini 88 660 reisijat. Liini uuendamiseks raha ei eraldatud, kuna see oli transiitvedude osas tähtsusetu. Aastal 2007 korraldas üks rattapood kampaania korras võistluse jalgratta ja reisirongi vahel; jalgratas edestas rongi 45 minuti ja 22 sekundiga.<ref>[https://www.estars.lv/raksti/3/1177 Velosipēds vai vilciens]</ref>

Aastal 2007 võeti ette ümberkorraldustööd, mille käigus kavandati enamus jaamadest peatusteks teha. 3. oktoobril 2007 juhtus aga Cekule juures rongiõnnetus, kui reisirong põrkas kokku kaubaautoga. See tõi kaasa rongiliikluse seiskumise.<ref>Toms Altbergs, Karīna Augustāne, Ieva Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. Rīga : Jumava, 2009, 178. lk. ISBN 978-9984-38-698-0</ref> Liiklus enam ei taastunud ja aastal 2009 liin likvideeriti. Algasid ka tööd raudteerööbaste ülesvõtmiseks. Säilus vaid lõik [[Saurieši raudteejaam]]ani, ka jäid rööpad üles võtmata [[Ķeipene raudteejaam]]a juures.

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Läti raudteed]]