Riia piiramine (1656)
Riia piiramine (1656) | |||
---|---|---|---|
Osa Teisest Põhjasõjast | |||
Riia piiramine. Adam Perelle gravüür. | |||
Toimumisaeg | 21. august – 5. oktoober 1656 | ||
Toimumiskoht | Riia | ||
Tulemus | Rootsi võit, Vene väed lõpetasid piiramise | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
| |||
Kaotused | |||
|
Riia piiramine tsaar Aleksei I Mihhailovitši juhitud Venemaa sõjaväe poolt oli aastatel 1656 kuni 1658 peetud Vene-Rootsi sõja olulisim sündmus. Riia varasemad kindlustused koosnesid kraaviga müürist ja vanalinna ümber asunud viiest bastionist. Aastal 1652 olid rootslased alustanud uue müüri ja 12 eeslinnade ümber asuva bastioni ehitamist, kuid aastaks 1656 ei olnud tööd veel lõpetatud.
Vladimir v. Vizini ratsanikest, Daniel Kraferti jalaväest ja Junkmanni tragunitest koosnenud Vene eelvägi lähenes Riiale 20. augustil ja sundis Pärnu krahvi Heinrich von Thurni juhtimise all olnud rootslased linna taganema. Von Thurn lahingutegevuse ajal kas tapeti või vangistati. Rootslased evakueerisid eeslinnad ja tõmbusid vanalinna.
Mõni päev hiljem saabus mööda Daugava jõge tsaari juhitud põhiarmee, mis asus Riia linna piirama. Venelaste sõjavägi hõivas kolm laagrit: neist kaks hõivati Daugava idakaldal Riia eeslinnades ja ühe hõivas Ordõn-Našokini juhtimise all olev korpus Daugava läänekaldal, Kobruni kaevikute vastas.
Kuna Venemaal ei olnud täieulatuslikku sõjalaevastikku, et peatada rootslaste garnisonile üle Läänemere saabuvaid täiendusi, suutis Riia pidada vastu oktoobrini, mil väikest Vene flotill käsutanud välismaa ohvitserid jooksid rootslaste poole üle ja venelased pidid piiramise lõpetama. Selle ebaedu tulemusena vallutasid rootslased tagasi suurema osa Ingerimaast ja Petseri kloostri ning alistasid aastal 1657 toimunud Valga lahingus kindlalt ka Vene kindrali Matvei Šeremetjevi väe.
Piiramise sündmused on talletatud Adam Perelli gravüüris, mis anti esmakordselt välja aastal 1697 Samuel Puffendorf'i töös "Konung Carl X Gustafs Bragder".
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Claes-Göran Isacson. "Karl X Gustavs Krig" (2002). Lund, Historiska Media. Lk 79. ISBN 91-89442-57-1.
- ↑ Claes-Göran Isacson. "Karl X Gustavs Krig" (2002). Lund, Historiska Media. Lk 81. ISBN 91-89442-57-1.