Reichard

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib aadlisuguvõsast; valitseja kohta vaata artiklit Reichard (Simmern-Sponheimi pfaltskrahv)

Reichardi suguvõsa aadlivapp

Reichard (harvemini ka Reichardt) oli Švaabimaalt Nördlingenist pärit aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varasem ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Reichardite kohta on esimesi teateid XVI sajandist Švaabimaalt Nördlingenist. Suguvõsaliin algab Nördlingeni bürgermeistri Kilian Reichartiga (Reichard) (suri pärast 1544). Tema vanem poeg Kilian Reichard (suri 1634) oli nimekas õigusteadlane, kelle Püha Rooma keiser tõstis aadliseisusse. Liin jätkus tema noorem venna Sebastian Reichardiga (1561−1631). XVII sajandil asus suguvõsa elama Kärntenisse Friesachi, kuid naasis peagi Nördlingenisse.

Liivimaa liin[muuda | muuda lähteteksti]

Brandenburgi kuurvürsti teenistuses staabikapteniks tõusnud Jakob Johann Reichard (1666−?) asus 1694. aasta paiku elama Liivimaale ja temast sai suguvõsa Liivimaa haru esiisa. Tema poeg Jakob Johann Reichard (1698−1782) oli krahv Šeremetjevi Vecpiebalga valduste disponent (mõisavalitseja). 23. septembril (vkj) 1784 said tema neli poega − Gotthard Wilhelm (1728−1791), Friedrich Casimir (u 1732−1786), Jakob Johann (1735−1805) ja Otto Fabian (suri pärast 1784) − Püha Rooma keisrilt aadlitiitli. Neist hargnesid suguvõsa eri liinid. Jakob Johannist alguse saanud Liivimaa rüütelkonda immatrikuleeritud Holdre haru kustus juba tema poja Georg Valentini surmaga 1835. aastal. Friedrich Casimiri liini viimane esindaja oli ilmselt pojapojapoeg Karl Wilhelm von Reichard (1849−1869). Gotthard Wilhelmist alguse saanud haru oli Riias alles veel 1930. aastatel.

Reichardid rüütelkonna matriklis[muuda | muuda lähteteksti]

Johann Jakob vin Reichard (1735−1805) võeti 1790. aasta paiku Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse ja immatrikuleeriti 12. jaanuaril (vkj) 1797 Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Meditsiinidoktor Wilhelm von Reichard (1810−1893) võeti 3. augustil (vkj) 1866 Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.[1]

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Holdre mõis oli Reichardi suguvõsa valdus ligi pool sajandit
Dzimtmisa mõis Kuramaal oli suguvõsa omandis 1871−1920

Reichardi suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kuramaa:
  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Holdre (Hollershof) (1794−1810 pandi-, 1810−1841 pärusvaldus)
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Akenstaka (Klingenberg) (kuni 1837, pandivaldus), Ķizbele (Kipsal) (1810−1822, pandivaldus)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Krusenstjern, Georg von. Die in die Gouvernements-Adelsgeschlechtsbücher von Livland, Estland und Kurland eingetragenen nichtimmatrikulierten baltischen Adelsgeschlechter. – Baltische Hefte. Sonderheft Nr. 2. Hannover-Döhren: Verlag Harro von Hirschheydt, 1958, lk 12.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 396, 398.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2000. Lk 267−268.