Register (keeleteadus)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Register (ingl register) on kasutusest sõltuv keelevariant.[1] Kasutuskesksed ehk situatiivsed keelevariandid vastanduvad kasutajakesksetele keelevariantidele ehk dialektidele (murretele).[2]

Register on seotud sotsiaalse kontekstiga. Sotsiaalne kontekst on kolmetasandiline, koosnedes tegevusväljast (ingl field), suhtelaadist (ingl tenor) ja toimeviisist (ingl mode). Tegevusväljas kajastub sotsiaalne tegevus, mis on parasjagu toimumas, nt jalgpalli vaatamine või jalgpallist rääkimine. Suhtelaad viitab osalistele ja nende rollisuhetele, nt õpetaja/õpilane, lapsevanem/laps. Toimeviis osutab, mis eesmärgil keelt situatsioonikontekstis kasutatakse, nt informeerimiseks, õpetamiseks, argumenteerimiseks. Toimeviis on seotud ka meediumiga (kirjalik või suuline), mis mõjutab kasutatavate keelevahendite valikut.[3] Kirjaliku ja suulise teksti ehk kirja ja kõne eristus kuulub kõige üldisemale liigitustasandile[4], kuid eristada võib ka nt ametlikku ja argiregistrit[5].

Register hõlmab keelevahendeid, mis on omased konkreetses suhtlussituatsioonis osalejale. Keelevahendite valik oleneb osaleja sotsiaalsest rollist (nt ülemus-alluv) ja individuaalsest sotsiaalsest distantsist (nt iga, sugu, sotsiaalne staatus, võim, solidaarsus, isikuomadused).[6]

„register on ühtaegu semantiline ruum ja olukeel, keelendite olukorriti hõlmatuse ja kasutusväärtuse mõõde“

Tallinna Ülikooli üld- ja rakenduslingvistika professor Krista Kerge

Registri ja žanri seos avaldub konteksti tasandil: kui register on seotud situatsioonikontekstiga, siis žanr kultuurikontekstiga.[7] Registrina avalduvad keelelised valikud sõltuvad situatsiooni omadustest, kuid teksti tähendusstruktuur avaldub kultuurikonteksti kuuluvate žanrite tasandil.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. M. A. K. Halliday (2007). An introduction to functional grammar (3rd ed.). London: Hodder Arnold, lk 207–208
  2. T. Hennoste (2000). Allkeeled. – Eesti keele allkeeled (toim. T. Hennoste). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 10.
  3. M. A. K. Halliday (2007). An introduction to functional grammar (3rd ed.). London: Hodder Arnold, lk 210–112
  4. T. Hennoste (2000). Allkeeled. – Eesti keele allkeeled (toim. T. Hennoste). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 17.
  5. T. Hennoste (2000). Allkeeled. – Eesti keele allkeeled (toim. T. Hennoste). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 47.
  6. K. Kerge (2000). Kirjakeel ja igapäevakeel. – Eesti keele allkeeled (toim. T. Hennoste). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 87.
  7. S. Eggins, J. R. Martin (1997). Genres and registers of discourse. – Discourse as structure and process. Discourse studies: a multidisciplinary introduction (toim T. A. van Dijk). London: Sage Publications.
  8. R. Whittaker, L. M. Rojo (1999). A dialogue with bureaucracy: register, genre and information management as constraints on interchangeability. – Journal of Pragmatics, Vol 31 (2), lk 154.