Rakettahi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Rakettahi (inglise rocket mass heater) on ahi, mis kütab ruumis oleva õhu kiirelt soojaks ja salvestab ka suure osa soojusenergiast oma suurde massi.

Tööpõhimõte, ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Rakettahi kasutab insuleeritud „J tüüpi“ küttepõletamise süsteemi, mis tagab näiteks puidu täieliku põlemise. Kuna „J-tüüpi“ küttekolde peal on omakorda metallist tünn, siis see tagab seal teistkordse jääkide põlemise. Edasi liigub õhk läbi torude korstnasse, torud on ümbritsetud soojustsalvestava massiga (savi, maakivid jms).[1] Võtmesõna antud ahju kasutamisel on keskkonnasäästlikkus. Seda kahes mõttes, põletusel saadakse küttest maksimaalne väärtus (kulub vähem kütet, puitu ja korstnast läheb välja vähem mürke) ja kütte teekond on reeglina pikem (soojus salvestatakse suurde massi (lesosse) ning korstnast läheb välja palju vähem sooja. Ahju ehituse olulisim osa on mõõtude vastavus ning põletuseks võetava õhu reguleerimine. Temperatuurid tõusevad tünnis põlemisel ekstreemsetele kõrgustele ning tänu sellele saadakse materjalist maksimaalne kütteväärtus kätte, korstnast väljub puhtam ja jahedam õhk.[2] Uuringud on kinnitanud rakettahju kriitiliste mõõtmete olulisust - alates sellest, et kõik ahju mõõdud peavad olema suhtes ning välja arvutatud vastavalt põlemistoru ja tunnelite läbimõõdule/pindalale. Menghini jt (2007) kinnitab oma uuringutes nende mõõtude olulisust lisades geomeetriliste mõõtude olulisusele õhu reguleerimise vajaduse maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks.[3] Samas uuringus rõhutatakse ka taastuvate materjalide (n: puit, biomass) maksimaalset kasutamist kütteks, mis tagab positiivse mõju keskkonnale (vähem CO2, happevihmasid ja ka metsade säilitamist/targemat majandamist).[3] Lisaks saab rakettahju ehitamiseks taaskasutada materjale (kivid, vanad šamott tellised, tünn, õhutorud ja massiks veel maakive vms) ning põhimassina kasutatakse saviliiva segu (mis piirkonniti oma hoovis kättesaadav).[4]

Pildil on märgistatud erinevad kolde osad numbritega. 1. Küttepuude sissepaneku koht(jäävad püstisesse asendisse). 2 osa on põlemis tunnel. 3. osast liigub tuli tünni ülaossa(4), kus toimub teistkordne põlemine. Kuum õhk liigub alla(6) ning liigub tunnelisse(7), mida ümbritseb salvestav mass.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rakkettahju idee tuleneb rakettpliidist, mis arendati Aprovecho Instituudis 1982 dr. Larry Winiarsky poolt (rocketheater.com). Pärast seda on hakatud tema ideed edasi arendama lisades salvestamiseks massi. Esmaselt arendas ideed edasi Ianto Evans ettevõttest Cobb Cottage Co. Oma olulise panuse andsid ka Ernie ja Erica Wisner arendades ideed laiaulatuslikumaks. Pärast seda on muutunud seda tüüpi ahjude ehitamine populaarsemaks just looduslähedaste, isemajandavate, permakultuuri arendajate jms. inimeste seas (rocketheater.com). Viimasel aastakümnel on rakettahju populaarsus olnud tõusutrendis.[1] Sama on märgata ka Eesti lõikes. Kasvanud on koolituste tegijate arv ning huvi antud tüüpi ahjude vastu. Järjest enam leiab rakettahju kohta ka eesti keelset kirjandust (saviehitus.ee, juured.ee).  

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Mark Schumack. "A computational model for a rocket mass heater". 2016.
  2. Evans, Ianto & Jackson, Leslie (2004). Rocket Mass Heaters
  3. 3,0 3,1 Menghini, D., Marra, F.S., Allouis, C., & Berreta, F. (2007). Effect of excess air on the optimization of heating appliances for biomass combustion. Science Direct.
  4. "Rocket mass heater".