Rakendisport

Allikas: Vikipeedia

Rakendispordis võisteldakse erineva arvu hobustega ning spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud vankriga. See spordiala sarnaneb ratsutamise kolmevõistlusega ning koosneb kolmest põhiosast: koolisõidust, maratonist ja täpsussõidust. Kutsar istub vankril, mille ette on rakendatud üks, kaks või neli hobust/poni. Võistluse tulemus määratakse karistuspunktide arvu järgi, mis kogutakse kokku kolme osa vältel. Lisaks kutsarile on võistluse ajal abis inimene, kes toetab ja aitab kutsarit erinevates tegevustes ning hoiab vankrit maratoni ajal tasakaalus pööretes ja kurvides.[1]

Rakendisport on avatud kõigile hobusetõugudele, sealhulgas ratsahobustele ja traavlitele. Lisaks võib isegi ratsahobust õpetada rakendisporti. See spordiala on atraktiivne, kuna praktiliselt igaüks, olenemata vanusest, soost või kaalust, suudab hoburakendit juhtida.[1]

Scurry Racing at the Devon County Show 2015

Koolisõit rakendivõistlustel sarnaneb ratsutamise koolisõiduga ning on võistluse esimene osa. See toimub 100×40 meetrisel ristkülikukujulisel väljakul, kus ratsutatakse läbi kohustuslike järjestatud kujundite. Harjutused hõlmavad erinevaid üleminekuid kiiruse ja allüüride vahel, erisuuruses ringe, peatumisi. Kohtunikud hindavad allüüride vabadust, takti ja korrektsust, samuti rakendi ja kutsari koostööd, tasakaalu ning hobuste õiget asendit ja painet. Hindamine järgib ratsutamise koolisõidu hindamise põhimõtteid, kus hobune peab olema tähelepanelik ja reageerima kutsari märguannetele. Hinnatakse rakendit tervikuna, mitte eraldi hobuseid ja kutsarit.[1]

Iga harjutus on eelnevalt määratud ning vähemalt kolm kohtunikku hindavad iga harjutuse täpsust ja üldmuljet sõltumatult üksteisest.[2]

Maraton, mida tuntakse ka kui maastikusõitu, on rakendivõistluse teine osa ning võrreldav ratsutamise kolmevõistluse krossiga. Maastikurada võib olla kuni 18 km pikk ja sisaldab looduslikke takistusi nagu järsud pöörded, veetakistused ja künklikud alad, samuti ehitatud takistusi, näiteks labürindid. Rada on jagatud viieks erinevaks osaks ning iga osa tuleb läbida kindlas järjekorras ja määratud allüüris. Osade läbimine peab toimuma etteantud kiirusega, mitte liiga kiiresti ega liiga aeglaselt. Enne maratoni alustamist läbivad kõik rakendid veterinaarkontrolli, kus mõõdetakse hobuste pulssi, hingamist ja hinnatakse nende üldist heaolu.[1]

Täpsussõit on rakendispordi viimane ala, mille käigus testitakse hobuse vormi ja paindlikkust pärast maratoni. Juht peab osavalt manööverdama läbi kitsalt seatud koonuste. Rajale on paigutatud nummerdatud takistused või koonused, mille peal asuvad pallid. Need pallid on maha lükatavad ja asetatud vankri laiusele lisaks 30 cm. Vankri mõlemale poole jääb 15 cm varu, ning iga palli maha kukkumise eest määratakse karistuspunkte. Enne starti mõõdetakse iga vankri laius üle ning koonused asetatakse kõikidele võistlejatele individuaalselt vastavalt vankri mõõtmetele. Täpsussõit otsustab võistluse lõpliku paremusjärjestuse[1]

Lingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Rakendisport". Eesti Ratsaspordi Liit. Vaadatud 11. aprillil 2024.
  2. "Mis on rakendisport?". Maaleht. Vaadatud 11. aprillil 2024.