Rahvusvahelise Looduskaitseliidu soovitused ökoloogiliseks taastamiseks

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Rahvusvaheline Looduskaitseliit (ingliskeelne lühend IUCN (International Union for the Conservation of Nature and Natural Resources, levinum nimetus on World Conservation Union), on riikide, valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide ülemaailmne liit, mis on välja andnud soovitused ökoloogiliseks taastamiseks[1].

Ole kaitseala väärtuste taastamisel ja säilitamisel efektiivne[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ära kahjusta", tee esmalt kindlaks, kas taastamine on parim lahendus.

Ökoloogilise taastamise projektidel on kõrge ebaõnnestumise määr, seetõttu on mõnikord parimaks lahenduseks mitte sekkuda. On olukordi, milles piisab negatiivse mõjuteguri eemaldamisest, et ökosüsteem taastuks. Tuleks kaaluda ka, kas ökoloogiline taastamine on täielikult teostatav, seda nii praktilise, majandusliku, kui ka sotsiaalse poole pealt. Kui on tõsiseid riske või kahjulikke kõrvalmõjusid, tuleb eelnevalt teha väga põhjalik analüüs.

  • Taasta ökosüsteemi struktuur, funktsioon ja komponendid.

Vajadus taastamiseks tekib, kui ökosüsteemi struktuuri või funktsiooni näitaja langeb piirväärtusest allapoole. Üldiseks eesmärgiks on taastada iseseisvalt funktsioneeriv ökosüsteem, mis on bioloogiliselt mitmekülgne ning seotud vastavale alale tüüpiliste geograafiliste, geoloogiliste ja klimaatiliste teguritega. Sekkumise ulatus, kestvus ja tüüp sõltuvad sellest, kui kaugele ökoloogiline allakäik on arenenud. Muutused hoolduses, näiteks sagedasem invasiivsete liikide eemaldamine, võib olla kõik, mida eesmärgi täitmiseks vaja teha. Kui allakäik on kaugele arenenud, on vaja taastada ka abiootilisi omadusi (nt pinnase kvaliteet), enne kui hakatakse tegelema bioloogiliste teguritega.

  • Maksimeeri süsteemi resistentsuse taastamiseks suunatud tegevuste osakaal

Taastatud ökosüsteemid peavad suutma toime tulla ja kohaneda keskkonnamuutustega. Kui ökosüsteem ei suuda kohaneda, võib see minna olekusse, millest taastumine on keeruline või võimatu. Paljudel juhtudel on keskkonnamuutuste mõjuteguriteks kliima soojenemine, jätkusuutmatu ressursikasutus või invasiivsed liigid. Resistentsusele suunatud strateegiast lähtuvalt võidakse väga hullus seisukorras ökosüsteemide taastamisele eelistada projekte, milles taastatakse vähem kahjustatud ökosüsteeme, kui see tähendab efektiivsemat aja, pingutuse ja ressursside panustamist.

  • Taasta seotus kaitsealade sees ja neist väljaspool.

Ökoloogilised koridorid, mis ulatuvad ühelt kaitsealalt teisele, võimaldavad taimedel ja loomadel nende alade vahel liikuda ning soodustavad sellega geneetilise mitmekesisuse säilimist ja sobivate elupaikade asustamist. Koridore on tingimata vaja selliste loomaliikide kaitseks, kes sooritavad sesoonseid rändeid ning peavad toidu ja vee leidmiseks läbima mitmesuguseid elupaiku. Et säilitada seotust, peaks kaitsealasid planeerima ja haldama lähtudes ökosüsteemidel põhinevatest maa ja vee majandamise strateegiatest.

  • Julgusta ja taaselusta traditsioonilisi kultuuriväärtusi ja praktikaid, mis toetavad kaitsealal ja selle ümbruses ökoloogilist, sotsiaalset ja kultuurilist kestlikkust.

Tasub kaaluda, kuidas kultuuriväärtused ja -praktikad mõjutavad kaitsealasid. Traditsioonilised, ökoloogiliselt jätkusuutlikud inimtegevused on vorminud mõningaid ökosüsteeme sellisel määral, et inimesed ja ökosüsteem on muutunud üksteisest sõltuvaks. Sellises olukorras on efektiivseks ökoloogiliseks taastamiseks vaja taastada traditsioonilised, ökoloogiliselt jätkusuutlikud tegevused.

  • Kasuta uuringuid ja seiret, sealhulgas traditsioonilist ökoloogilist teavet, et maksimeerida edu.

Täpsed seireandmed, mida aja jooksul kogutakse, aitavad hinnata progressi eesmärkide saavutamisel ja võimaldavad projekti eluea jooksul teha vajalikke muudatusi. Hästi dokumenteeritud seireandmed võivad aidata ka edaspidiste projektide planeerimisel.

Ole võimekas kasulike tulemuste maksimeerimisel, minimeerides aja, ressursside ja pingutuse kulu[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaalu taastamise eesmärke ja sihte süsteemsel ja kohalikul skaalal, järjestades tegevused tähtsuse järjekorras.

Tähtsuse alusel järjestamise süsteemid võivad sisaldada kombinatsiooni faktoritest, nt vajadus laiaulatuslike protsesside järele (tuli, üleuputus); kas ressursid on lõpliku kadumise äärel; kas tegevused säästavad tulevikus energiat; võimalused panustada korraga sotsiaalsetesse ja kultuurilistesse eesmärkidesse jms.

  • Kindlusta pikaajaline võimekus ja tugi taastamistöö hooldamiseks ja seireks.

Kaitsealade taastamine nõuab aega, raha ja pühendumist; lõpetamata projekti hülgamine võib tähendada, et kulutatud töö läheb raisku ja looduse seisukord halveneb (nt invasiivsete liikide sissetungi korral). Riski saab minimeerida pikaajalise planeerimisprotsessiga, mis hõlmab pidevat taastamistegevuste võimekuse hindamist.

  • Maksimeeri panus taastamistöödesse, suurendades kaitsealadel looduslikku kapitali ja täiustades ökosüsteemi teenuseid.

Mitmed uuringud on näidanud ökosüsteemi teenuste kasulikku poolt. Selliste väärtuste rõhutamine aitab suurendada teadlikkust ökoloogilisest taastamisest ja leida lisarahastust. Vaatamata sellele peaks ökosüsteemi teenustega seotud taastamiseesmärgid olema teisejärgulised võrreldes üldiste taastamiseesmärkidega. Hästi läbimõeldud projektid suudavad täita mõlemat eesmärki.

  • Panusta jätkusuutlike elatisvahendite loomisele kohalike kogukondade ja põliselanike seas, kes sõltuvad kaitsealadest.

Hästi planeeritud ja ellu viidud ökoloogilise taastamisega panustatakse elatisturvalisusse, seda näiteks jätkusuutliku saagikoristuse ning looduslike ressurssidega kauplemisega või pakkudes ökoloogilisel taastamisel kohalikele inimestele tööd. Traditsioonilised ressursside majandamisega seotud tegevused, mis on põlis- ja kohalikele kogukondadele tuttavad, võivad olla väga kuluefektiivsed.

  • Integreeri ja koordineeri arvestades rahvusvaheliste arenguprogrammide ja projektidega.

Ökoloogiline taastamine kaitsealadel võib lisaks ökoloogilistele eelistele anda ka sotsiaalset ja arengulist kasu. Arengufondid ja mittetulunduslikud organisatsioonid võivad kaitsealadel ja väljaspool integreerida oma projektidesse ökoloogilist taastamist, kui see on seotud nende tegevusega tervise, prügimajanduse, veevarustuse, katastroofidest taastumise või toiduturvalisuse osas. Taastamisprojektid võivad aidata üles ehitada sektoritevahelist koostööd, tegelemaks vaesuse ja muude inimprobleemidega.

Kaasa koostöösse partnerid ja osanikud, julgusta inimesi osalema ja paranda külastajate kogemusi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Planeerimisel, elluviimisel ja hindamisel tee koostööd kohalike ja põliskogukonnaga, maaomanike, ettevõtete, teadlaste ja teiste partnerite ning osanikega.

Taastamine tähendab sageli maa/vee ja muude ressursside kasutamisel ebamäärast ja pikaajalist pühendumist ning nõuab teadlikku eemaldumist allakäiku põhjustanud tegevustelt. On tõenäolisem, et austatakse, teostatakse ja mäletatakse pigem neid otsuseid, mis on langetatud koos mitmete osapooltega, kui neid, mis langetatud ühepoolselt. Koostöö mitmete huvitatud osapoolte vahel peaks algama juba planeerimisel ja sellest tulenevate otsuste vastuvõtmisel. Seireprogrammid võiksid anda hinnangu ka partnerite ja osanike kaasamise efektiivsusele.

  • Õpi koostööst ja suurenda võimekust toetada jätkuvalt ökoloogilise taastamise algatusi.

Pühendumine pidevale ja vastastikusele õppimisele peaks elavdama koostööd kaitseala haldajate, taastamistöötajate, partnerite ja osanike vahel. Kohalikel kogukondadel, partneritel ja osanikel on vaja õppida, et koguda teadmisi ja oskusi, panustamaks ökoloogilise taastamise algatustesse.

  • Efektiivne suhtlus toetab ökoloogilist taastamist.

Taastamist aitab toetada regulaarne ja täpne suhtlemine osapoolte vahel ning tegevused külastajatele, kohalikele ja teistele, kes on kaitsealast huvitatud.

  • Paku rikkalikult eksperimenteerimisvõimalusi, mis soodustavad seotus- ja vastutustunde tekkimist kaitseala suhtes.

Edukas ökoloogiline taastamine tähendab avalikkuse kaasahaaramist mõtestatud tegevustega ja külastajatele kogemuste pakkumist, mis ühendaks inimesi sügavamalt kaitsealaga. Ökoloogilise taastamise algatused pakuvad ka rikkalikult võimalusi uurida ja kogeda ökoloogilist taastumist ning saada sellest inspiratsiooni. Selline sotsiaalne õppimine panustab käitumusliku muutumise kaudu oluliselt inimeste heaolusse ja ökoloogilisse jätkusuutlikkusse.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Keenleyside, K., Dudley, N., Cairns, S., Hall, C., Stolton, S. (2012) Ecological Restoration for Protected Areas - Principled, Guidelines and Best Practices. Best Practice Protected Area Guidelines Series No. 18