Pärnu Internaatkooli hoone

Pärnu Internaatkooli hoone on Pärnus Niidu pargis asuv koolihoonete kompleks.

Hoonete kompleks valmis aastal 1963.

Hooned kompleksis:

• koolihoone (tänaseks oluliselt ümber ehitatud)
• võimla
• kaks magalat (üks hoone on lammutatud)
• katlamaja (lammutatud, samal kohal asub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse metallitöökoda)
• töökoda-garaaž (lammutatud, samal kohal asub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse puidutöökoda)
• õpetajate maja
• staadion
• kooli aed (likvideeritud, samal kohal asub Pärnu Lastekodu)

Hoonetes on tegutsenud

• Pärnu Internaatkool
• Pärnu Sanatoorne Metsakool
• Pärnu Lastekodu

Praegu tegutseb hoonete kompleksis Pärnumaa Kutsehariduskeskus .

Ajalugu

Pärnu Niidupargi Gümnaasium

2001. aastal muudeti Pärnu Niidupargi Põhikool gümnaasiumiks. Oktoobri alguses avati kooli euroremonditud söökla, millele kulus 2,9 miljonit krooni ja mis ajalehe kirjelduse järgi oli sel ajal linna koolisööklatest moodsaimaid.

2002. aastal oli Niidupargi gümnaasium Pärnus esimene kool, kuhu sai last registreerida interneti teel. Veel lubas Mainori kõrgkool talvel hakata kooliruumide baasil andma Niidupargis rakenduskõrgharidust rakenduspsühholoogia, infotehnoloogia ja ärijuhtimise alal. Tunnid toimunuks reedeõhtuti ja nädalavahetuseti ning gümnaasiumile sellega lisakohustusi ei kaasnenud.

2003. aasta mais saatsid Niidupargi gümnaasiumi hoolekogu ja lapsevanemad 154 allkirjaga avaliku kirja maavanemale, linnavolikogu esimehele ja Pärnu linnapeale. Peamine oli palve säilitada gümnaasium. Linnavalitsust süüdistati sihipärases kooli väljasuretamises. Kirjale vastas Pärnu linna haridusosakonna juhataja Elmo Joa: “Niidupargi gümnaasium kui kool lõpetaks tegevuse senise nime all, kuid kutsehariduskeskuses tuleb arvestada gümnaasiumiastme klassidega, mis Niidupargi kooli eripära ja kaubamärki – kutse-eelõpet – arvestades saavad seal jätkata. Tegemist on üldhariduse ja kutseharidusasutuse integreerimisega, kus gümnaasiumiosa areneb koos kutseõppe osaga uut tüüpi kooliks. Sellest rakursist vaadatuna tuleb rääkida Niidupargi kooli taassünnist, mitte sulgemisest.”

2003. aasta kevad ja suvi kujunesid Niidupargi gümnaasiumile kuumaks, emotsioonid lahvatasid kõrgele. Lehes esitas kooli kuues klass retoorilise küsimuse: kuhu läheksid meie 515 õpilast? Kooli eest astus kirjaga välja 40 õpetajat. Olukord kiskus närviliseks. “Muidugi on muutused valusad. Võtke asja rahulikult, mõelge, et eesmärk on parandada kutseharidust,” ütles haridust kureerinud keskerakondlasest abilinnapea Peeter Orav. Avalikkuses tekitas pahameelt, et Niidupargi kooli sulgemisega oli küll kiire, aga kutsehariduskeskuse ehitustööde algus lükkus korduvalt edasi.

13. juunil 2003 kutsus riigikogu Pärnumaalt valitud liikmete ühendus Pärnu linnavolikogu mitte võtma menetlusse Niidupargi gümnaasiumi sulgemist puudutavat eelnõu, kuni see on kooskõlastatud suletavate ja ümberkujundatavate koolidega. Kõlas etteheide, et kutsehariduse parandamise kava polnud avalikkusega küllaldaselt läbi arutatud. Alla olid kirjutanud rahvasaadikute ühenduse esimees Külvar Mand ja aseesimees Mark Soosaar.

19. juunil 2003 avaldati 55 Pärnu kutseõppekeskuse töötaja motiveeritud kiri. Selles oli öeldud, et Pärnu kutseõppekeskuse kolimine Niidupargi gümnaasiumi ruumidesse pole mõttekas, kuna koolikompleks on kesklinna piirkonnas hästi välja kujundatud. Olulise argumendina kõlas, et Niiduparki kutsekooli ehitada tuleb kõigepealt märksa kallim kui olemasolevat täiustada. Vaatamata Niidupargi õpilaste pikettidele ja avalikkuse pahameelele võttis Pärnu linnavolikogu siiski vastu eelnõu, et 1. septembril 2003 algab Niidupargi gümnaasiumis viimane õppeaasta ja 2004. aasta sügisest lähevad õpilased Ülejõe gümnaasiumisse või Rääma põhikooli. Kutsehariduskeskus pidi uksed avama 1. septembril 2005.

1. oktoobril 2003 kinnitas Pärnu maavalitsuse haridusosakonna juhataja Avo Juss: “Niidupargi gümnaasiumi sulgemine on alles esimene samm Pärnumaa koolivõrgu korrastamisel.”

26. novembril 2003 paigaldati Niidupargi gümnaasiumi 40. aastapäeva tähistamisel koolile mälestuskivi, selleks korraldasid õpilased ülekoolilise korjanduse.

28. jaanuaril 2004 otsustas linnavolikogu, et Niidupargi gümnaasium suletakse 1. augustist. Poolt oli 19 rahvaesindajat, vastu Res Publica seitse volinikku. Volikogu esimees Margus Tammekivi ütles: “Selle eelnõu poolt hääletamine ei ole Siberisse pileti lunastamine.” Linn pidi seejärel eraldama raha lisaklassiruumide ehitamiseks, kuhu Niidupargist tulevad õpilased ära paigutatakse. Nii ehitati Rääma koolile kolm klassituba pööningule ja kolm klassiruumi sai Ülejõe gümnaasium.

3. juunil 2004 pidas Niidupargi gümnaasiumi rahvas peiepiknikku ja 30. juunil 2004 loovutas kooli direktor Ilme Ree kooli lipu linnapea Väino Hallikmägile.

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

2001. aastal võeti vastu Pärnumaa kutsehariduse arengukava. Seoses kutsehariduskeskuse rajamisega nähti ette Niidupargi gümnaasiumi ümberorganiseerimine. Plaan muutus reaalsemaks, kui valitsus liitis Pärnu kutseõppekeskuse, Sindi kergetööstuskooli ja Tihemetsa tehnikumi Pärnumaa kutsehariduskeskuseks.

24. septembril 2003 võttis valitsus vastu korralduse riiklike investeeringute programmi kohta 2004–2007. Kutsehariduskeskuse õppetöö Niidupargi kompleksis pidi algama 1. septembril 2005, kuigi ehitustöid jätkunuks veel 2006. aastassegi.