Mine sisu juurde

Pärdiklased

Allikas: Vikipeedia
Pärdiklased
Fossiilide leiud: Alates Oligotseenist
Mandrill Mandrillus sphinx
Mandrill Mandrillus sphinx
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Infraklass Pärisimetajad Eutheria
Ülemselts Euarchontoglires
Selts Esikloomalised Primates
Alamselts Ahvilised Haplorrhini
Infraselts Ahvilaadsed Simiiformes
(järguta) Catarrhini
Ülemsugukond Kitsaninalised ahvid Cercopithecoidea
Gray, 1821
Sugukond Pärdiklased Cercopithecidae
Gray, 1821
Tüüpperekond
Pärdik Circopithecus
Alamsugukonnad

Pärispärdiklased (Cercopithecinae)
Koolobuslased (Colobinae)

Pärdiklased on kõige liigirikkam sugukond esikloomaliste seltsis. Leida võib neid ahvilisi Aafrika subtroopilistes ja troopilistes vööndites, kohati ka Araabia poolsaarel, Indias, Kagu- ning Ida-Aasias. Berberi makaak on levinud ka Euroopa maailmajaos, Gibraltari saarel (suure tõenäosusega inimese poolt reintrodutseeritud). Fossiilide leiud on kinnitanud, et pärdiklasi on Euroopas leidunud varemgi. Enamik pärdiklastest on puu-eluviisilised, ent leidub ka maapinnal elutsevaid liike. Elupaikadeks on neile kõiksugused eriilmelised bioomid savann, põõsastik, mangroovimets, poolkõrb ning kõrgmäestik. Paljud Vana Maailma ahvid on kohastunud eluks koos inimesega, näiteks elavad linnades mitmed Aasia makaagid ning India languurid.

Süstemaatika

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärdiklaste sugukond on jaotatud kahte alamsugukonda, mis omakorda mõlemad kahte triibusesse.