Programmjuhtimine
Programmjuhtimine on tehnoloogilise protsessi või seadme juhtimine varemkoostatud eeskirja (arvutiprogrammi) järgi. Programm esitatakse pidevakujulise joonisena filmilindil või paberil, šablooni abil või muul viisil (analoogprogramm) või diskreetsena kodeeritult perfokaardil, magnetlindil või mäluseadmes (numbriline ehk digitaalprogramm). [1]
Programmjuhtimise tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]
Analoogprogrammi loetakse näiteks kellamehhanismi ja ajamiga varustatud lugemisseadmega, millelt saadav juhtsignaal tüürib juhtimisobjekti täiturseadist või -mehhanismi. Diskreetsena antav programm määrab juhttoime suuruse ja suuna teatavate vahemike tagant, tugipunktide kaupa. Pidevalt toimiva juhtsignaali saamiseks arvutab sel juhul tugipunktide vahelised lõigud (sirglõigu, ringjoone, või parabooli) sellekohane seade – interpretaator. Eristatakse avatud ja suletud juhtahelaga programmjuhtimissüsteeme.[1]
Avatud ahelaga programmjuhtimine[muuda | muuda lähteteksti]
Avatud juhtimisahelaga süsteemis ei ole juhtimistulemuste järgi tagasisidet. Kui tulemus ei rahulda, korrigeeritakse programmi pärast protsessi või katse lõppu tervikuna või osaliselt. Avatud juhtimisahelaga süsteemide eelis on suhteline lihtsus, puudus on juhtimistulemuse sõltuvus häireist, mistõttu on suurt täpsust raske saavutada.[1]
Suletud ahelaga programmjuhtimine[muuda | muuda lähteteksti]
Suletud juhtimisahela korral kontrollitakse juhtimistulemust tagasiside kaudu programmi täitmise ajal ja võrreldakse seda soovitud tulemusega, kui tulemuse hälve on soovitust suurem, vähendab täitur selle etteantud piiridesse. Seega sarnaneb suletud ahelaga programmjuhtimissüsteem tööpõhimõttelt automaatreguleerimissüsteemiga. Suletud juhtimisahelaga süsteemid on avatud juhtimisahelaga süsteemidest täpsemad, keerukamad ja kallimad.[1]
Programmjuhtimise kasutusalad[muuda | muuda lähteteksti]
Programmjuhtimist rakendatakse paljude soojuslike protsesside juhtimisel:
- kuivatamine;
- pastöriseerimine;
- konserveerimine;
- metallide ja ehitusmaterjalide termiline töötlemine;
- tööpinkide juhtimine.[1]
Programmjuhtimise heaks näiteks on ka automaatpesumasina juhtimine. Pesemiseks vajalikke toiminguid lülitatakse sisse ja välja peamiselt ajalise programmi järgi, kusjuures kontrollitakse paagi täitumist veega, pesuvee temperatuuri, trumli tasakaalustatust tsentrifuugimisel jm. Varem kasutati programmide ümberlülitamiseks kellamehhanismiga või elektrimootoriga käitatavat trummellülitit, nüüd aga elektroonilist regulaatorit (mikrokontrollerit).
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Programmeeritav loogikakontroller