Poolmaaki

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Poolmaakid elavad ainult Madagaskaril.

Poolmaaki (Hapalemur) on esikloomaliste perekond ülemsugukonnast Lemuroidea, leemurlaste sugukonnast, alamsugukonnast Hapalemurinae.

Taksonoomia ja süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Perekonna tüüpliik on hall-poolmaaki (Hapalemur griseus, varem Lemur griseus).

Varem arvati sellesse perekonda ka praeguse perekonna Prolemur liigid, sealhulgas lainina-poolmaaki (Prolemur simus, varem Hapalemur simus). Nüüd arvatakse mõlemad perekonnad alamsugukonda Hapalemurinae.

Perekonna esmakirjeldaja on Isidore Geoffroy Saint-Hilaire (1851).

Seda on veel nimetatud Hapalolemur (Giebel 1855) ja Myoxicebus (Elliot 1913).

Perekond paigutatakse leemurlaste sugukond, kuid Tattersall (1982) on selle paigutanud sugukonda Lepilemuridae (Megaladapidae).

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik poolmaakid elavad Madagaskaril.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Nad sarnanevad alamsugukonna Lemurinae loomadega.

Poolmaakidel on hallikaspruun karvastik, mis liigiti varieerub punakast rohekani.

Koon on lühem kui alamsugukonna Lemurinae loomadel.

Kõrvad on ümaramad ja karvasemad kui alamsugukonna Lemurinae loomadel.

Kerepikkus on olenevalt liigist 25–46 cm, saba on sama pikk või pikem. Kaal on 1–2,5 kg.

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Poolmaakid eelistavad niiskeid metsi, kus kasvab bambus. Peale selle elavad nad maa peal ja puudel.

Hapalemur alaotrensis elab Alaotra järve roostikes ning veedab suure osa ajast vees, erinedes teistest leemurlastest, kes käivad vee ääres ainult joomas.

Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]

Poolmaakid võivad tegutseda igal päevaajal, kuid sageli on nad aktiivsed koidu eel.

Nad jooksevad, ronivad ja hüppavad ühtviisi hästi. Hapalemur alaotrensis ujub hästi.

Poolmaakid elavad kolme- kuni viieliikmelistes rühmades, mis tõenäoliselt on ühest isasest, ühest või kahest emasest ning nende järglastest koosnevad perekonnad.

Neil suhtlevad mitmesuguste häälitsustega, mis on röhkimisega sarnanevad lühikesed madalatoonilised norinad.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Nad söövad peaaegu eranditult bambust, mis aitab neil hambaid teritada.

Pole teada, kuidas nad tulevad toime bambuses sisalduvate mürgiste tsüaniididega.

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Tiinus kestab 135–150 päeva, ning lõpeb septembris kuni jaanuaris, mil emasloom toob ilmale kaks järglast.

Pojad võõrutatakse piimast umbes neljakuuselt (selleks ajaks leidub piisavalt toitu).

Eluiga[muuda | muuda lähteteksti]

Poolmaakid elavad kuni 12 aastat.

Ohud[muuda | muuda lähteteksti]

Poolmaakide looduslike vaenlaste seas on fossa, röövlinnud ja boamaod.

Kõige suurem oht lähtub inimestelt. Lisaks sissetoodud koertele ja kassidele ohustab neid metsade raadamine ja jahipidamine. Hall-poolmaaki on veel suhteliselt sagedane, teised liigid on ohustatumad. Nad kuuluvad CITES-i lisasse I.

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]