Poolkadents
Poolkadents (inglise keeles imperfect cadence, half cadence, half close, semi-cadence, prantsuse keeles cadence suspendue, saksa keeles Halbschluss, itaalia keeles cadenza sospesa) on muusikas kadents, mis peatub dominandil: I-V või IV-V.
Poolkadentsi lõpetav dominantakord V peab olema konsonants ja seetõttu kolmkõla põhikujus. Dominandi ilmnemine näiteks septakordina V7 ei ole poolkadentsis lubatud, sest septakord on dissonants.
Poolkadentsis dominandi V kolmkõlale eelnevad harmooniad I ja/või IV ei ole kadentsiharmooniatena kohustuslikud.
Järgnevuse I-V puhul liigub ülahääl poolkadentsis tavaliselt kas 3-2 või 8-7, järgnevuse IV-V puhul aga 4-2 või 8-7. Eriti minoorse helistiku puhul on tüüpiline ka liikumine (#)4-5, mida keelatud paralleelsuste vältimiseks toetab harmooniajärgnevus IV6-V.
Dominandile astmeliselt laskuvat poolkadentsi nimetatakse ka früügia poolkadentsiks.
Sarnaselt lahtisele täiskadentsile on ka poolkadentsis soovitav pigem mitte kasutada liikumatut ülahäält, mistõttu on ülahääles 5-5 poolkadentsi puhul pigem ebatavaline.
Poolkadents põhineb toonikat esmaselt prolongeeriva järgnevuse poolikuks jääval variandil I-V või I-IV-V ning peab kohustusliku elemendina sisaldama lõpuharmooniana V kolmkõla põhikujus. Erinevalt täiskadentsist ei saa dominant poolkadentsis avalduda kujul V7, sest kadentsi lõpetav harmoonia peab olema konsoneeriv ehk kontrapunktiliselt püsiv. Analoogiliselt täiskadentsiga pole V kolmkõlale eelnevad harmooniad I ja/või IV kadentsis kõlavate harmooniatena kohustuslikud. Järgnevuse I-V puhul liigub ülahääl poolkadentsis tavaliselt kas 3-2 või 8-7, järgnevuse IV-V puhul aga 4-2 või samuti 8-7. Eriti minoorse helistiku puhul on tüüpiline ka liikumine (#)4-5, mida keelatud paralleelsuste vältimiseks toetab harmooniajärgnevus IV6-V. Astmeliselt dominandile laskuvat poolkadentsi tüüpi nimetatakse ka früügia poolkadentsiks. Kuna ka poolkadentsis on soovitav pigem mitte kasutada mitteliikuvat ülahäält, siis on 5-5 ka poolkadentsi puhul ülahääles pigem ebatavaline.