Pingetrafo

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kolmefaasiline pingetrafo

Pingetrafo on mõõtetrafo kõrge vahelduvpinge madaldamiseks mõõtmiseks sobiva väärtuseni. Pingetrafo nimisekundaarpinge on enamasti 100 V.

Mahtuvusliku pingejaguriga C1C2 ja eraldustrafoga pingemuundur (induktiivpool L1 kompenseerib mahtuvusest tingitud faasinihke)

Ühtlasi eraldab pingetrafo mõõteriista (voltmeetri, arvesti, kaitselülituse) primaarahela kõrgest potentsiaalist, seega katkestab mõõteriista ahela galvaaniliselt mõõdetava pinge ahelast.

Ehituspõhimõttelt on pingetrafo tavaline pinget madaldav trafo. Sekundaarmähisega on rööbiti koormustakisti (takistusega mõnekümnest kuni mõne tuhande oomini, sõltuvalt pingetrafo võimsusest). Mõõteriist näitab sellel takistil tekkivat pingelangu.

Sekundaarpinge on määratud primaar- ja sekundaarmähise keerdude arvu suhtega, s.o ülekandesuhtega, mis väikesel ning püsival koormusel on küllaltki konstantne. Seega on sekundaarpinge võrdlemisei täpselt võrdeline primaarpingega ja trafo mähiste õigel ühendamisel nende pingete vaheline faasinurk nullilähedane.

Pingetrafo primaarmähisele rakendatakse kas faasidevaheline pinge või faasi ja maa vaheline pinge. Sekundaarmähise üks klemm maandatakse mõlemal juhul.

Kõrgetel pingetel (üle 100 kV), mille korral oleks mähiste isoleerimine väga kulukas, kasutatakse trafosse antava pinge madaldamiseks mahtuvuslikku pingejagurit.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]