Abikohtunik (jalgpall)

Austria abikohtunik Clemens Schüttengruber näitab suluseisureegli rikkumist kesktsoonis.

Abikohtunik (vananenud termin piirikohtunik ja mittesoovitatav termin joonekohtunik) on jalgpalli mõistes väljakukohtunikku abistav jalgpalliametnik, kes aitab mängu vastavalt mängureeglitele läbi viia. 

Ametlikele mängudele võib määrata kaks abikohtunikku. Esimene abikohtunik asub tehnilise ala ja seal asuva vahetusmeeste pingi ees ning neljanda kohtuniku puudumisel tegeleb ka mängijate vahetustega. Teine abikohtunik asetseb teisel pool mänguväljakut kaugemal pool küljejoonel. Mõlemad abikohtunikud liiguvad oma küljejoonel nurgalipust keskjooneni.

Abikohtuniku peaülesanded on määrata, kas on toimunud suluseisureegli rikkumine, kas pall ületas otsa- või küljejoone ning abistada peakohtuniku nägemisulatusest väljas ja enda lähedal toimunud rikkumiste korral. Sõltuvalt võistlusjuhendist ja väljakukohtuniku soovist võib abikohtunikul olla ka muid ülesandeid, näiteks vajadusel aidata peakohtunikul hoida mängijate üle kontrolli või asendada teda vigastuse või võimetuse korral. Kuigi tänapäeval on abikohtunikul otsuste vastuvõtmisel ja peakohtuniku abistamisel väga suur osa, on peakohtunikul teatud situatsioonides õigus abikohtuniku otsus tühistada. 

Abikohtunike määramine

Jalgpallireeglite 6. reegel (abikohtunikud) ütleb, et mängule võib määrata kaks abikohtunikku. Eestis on selleks Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike osakond. Abikohtunikud määratakse meeste liigades osaliselt alates neljandast liigast. Aste kõrgemalt, meeste kolmandast liigast, ja naiste esiliigast alates on abikohtunikud kohustuslikud igas mängus. Noorte liigades abistavad abikohtunikud alates poiste U-17 Eliitliigast, kus mängivad alla 17-aastased poisid.

Üldised ülesanded

Abikohtunik

Jalgpallireeglite 6. reegeli järgi on abikohtunike kohustus peakohtunikule märku anda:

• kui pall väljub täielikult mänguväljakult; 
• kummal võistkonnal on õigus küljesisseviskele, nurgalöögile või väravaesisele lahtilöögile; 
• kui mängijat peab karistama suluseisureegli rikkumise eest 
• kui soovitakse vahetust või vajadusel aitama neljandal kohtunikul vahetust läbi viia, kui viimane mängule on määratud; 
• kui toimus distsiplinaarrikkumine või mistahes muu intsidents, mida kohtunik ei näinud; 
• kui toimus rikkumine, mida abikohtunikud nägid peakohtunikust paremini (teatud juhtudel hõlmab see ka karistusalas sooritatud rikkumisi); 
• kui väravavaht liigub penalti korral väravajoonelt enne, kui palli on löödud, ja kas pall ületas väravajoone. 

Abistamine

Lisaks aitavad abikohtunikud peakohtunikku vastavalt mängureeglitele ka kõikvõimalikes muudes olukordades. Olenevalt mängust ja peakohtuniku soovidest on abikohtunikel õigus, näiteks:

• siseneda mänguväljakule, et aidata kontrollida ja juhtida 9,15 meetri vahemaad;
• abistada standardolukordades;
• anda oma arvamus, juhul kui peakohtunik seda vajab;
• suhelda mängijate, vahetusmängijate, ametnike või teiste mänguga seotud isikutega, et tagada mängu turvalisus ja ennetada soovimatuid olukordi;
• teha märkmeid oluliste sündmuste kohta;
• aidata mängu ettevalmistustega.

Peakohtunik võib muuta abikohtuniku otsuseid, juhul kui peakohtuniku hinnangul ei olnud abikohtunik võimeline olukorda korrektselt hindama.

Peakohtunikul on õigus abikohtunik(ud) lubamatu vahelesegamise või vääritu käitumise tõttu kohustustest vabastada.

Varustus

Abikohtunik kannab väljakukohtunikuga samasugust vormiriietust, mille hulka kuuluvad (varrukatega) särk, lühikesed püksid, põlvikud ja jalanõud. Kohtunikud kannavad värve, mis eristavad neid mõlemast võistkonnast, sealhulgas kummagi võistkonna väravavahist. Kõige uuemad kohtunikuvormid võeti kasutusele 2016. aasta 15. Euroopa jalgpalli meistrivõistlustel Prantsusmaal (UEFA EURO 2016). Kohtunikud kandsid kas musti, kollaseid, helesiniseid või roosasid särke ja põlvikuid ning musti pükse.

Abikohtuniku varustuse kõige tähtsam osa on lipp, mida ta kasutab informatsiooni edasiandmiseks. See on tavaliselt kollase-oranžiruuduline. Inglismaal on tavaks eristada abikohtunikke nende lippude järgi. Seeniori ehk vanemabikohtuniku tunneb ära ruudulise lipuga. Tema asendab väljakukohtunikku viimase vigastuse vm korral. Teine abikohtunik kasutab tavaliselt üleni kollast lippu. Selline süsteem aitab nii peakohtunikku kui ka mängijaid.

Kõrgemates liigades ja võistlustel kasutatakse ka piiplippe, mille abil saavad abikohtunikud olulistest juhtumitest kiiremini ja paremini peakohtunikule märku anda. Lisaks kasutatakse ka kommunikatsioonisüsteemi, mis lihtsustavad kõikide kohtunike vahelist suhtlust. 

Üldistest vahenditest kuuluvad abikohtuniku varustusse veel kell, märkmik ja pastakas. Nii nagu mängijatelgi, on kohtunikel keelatud mängu ajal kanda ehteid (v.a kella või muud aja võtmise seadet).

Nimetamine

Varem kutsuti abikohtunikke piirikohtunikeks (linesmen), kuigi seda terminit kasutatakse siiani üsna tihti. 1996. aastal muudeti mõistet, et anda mänguametnike tööst parem ülevaade ning kaotada ingliskeelne termin, mis viitab vaid meessoole. Samuti ei soovitata kasutada terminit kohtuniku abilised.

Lisakohtunikud

Kõrgema tasemega mängude puhul abistab väljakukohtunikku ka neljas kohtunik. Mängu ajal on neljanda kohtuniku peamisteks ülesanneteks tehnilise ala ohjamine ja juhendamine, vahetus(t)e ja lisatud aja näitamine, kasutades numbritablood, ja vahetusmängijate kontrollimine enne mänguväljakule sisenemist. Vastavalt võistlusreeglitele ja peakohtuniku soovile võib neljandal kohtunikul olla ka muid kohustusi, sealhulgas peakohtuniku asendamine, juhul kui viimane ei suuda mängu jätkata.

Kõrgematasemelistel mängudel on ka viies kohtunik, kes vahetab vajadusel välja abikohtuniku või neljanda kohtuniku. Tema reeglina peakohtuniku tööd üle ei võta.

2008. aasta sügisel katsetati esimest korda väravataguseid lisakohtunikke UEFA U-19 Euroopa meistrivõistluste mini-turniiril Sloveenias. Lisakohtunike peamine ülesanne on jälgida karistusala ja seal toimuvat.

Eesti jalgpallikohtunikud

Eestis tegutseb ligikaudu 300 aktiivset jalgpallikohtunikku, kelle hulka kuuluvad ka saali- ja rannajalgpalli kohtunikud. Nendest umbes 10% on naised. Kuna Eesti kohtunikel on kohalikes liigades võimalus tegutseda nii abikohtuniku kui ka peakohtunikuna, ei saa täpset abikohtunike arvu kindlaks määrata. Siiski kujuneb eelkõige kõrgemates liigades igal kohtunikul koostöös jalgpalliliiduga oma eelistus ja sobivus, kellena peamiselt tegutsetakse.

Kohtunikuks saamine

Eesti Jalgpalli Liit koolitab igal aastal uusi kohtunikke viies kohas üle Eesti. Kohtunike kooli saab minna vähemalt 15-aastane noor. Koolitusprogramm koosneb teooriatundidest, praktikast ja eksamist.

Lisaks toimub igal aastal ka eraldi seminar naiskohtunikele. See tava sai alguse 2013. aastal ning esimese naiskohtunike kursuse lõpetas 16 naist.

FIFA kategooria abikohtunikud Eestis

Eestis on kokku 16 FIFA kategooria kohtunikku: 4 peakohtunikku, 8 abikohtunikku ja 2 kohtunikku nii saali- kui ka rannajalgpallis. Kaheksa abikohtuniku seas on 6 meest ja 2 naist. Igal aastal vaatab tippkohtunikest koosnev jalgpalliliidu kohtunike komisjon üle nimekirja, keda FIFA kategooria kohtunikuks esitada ja keda jätta.

FIFA abikohtunikud Eestis aastal 2016:

• Hannes Reinvald (alates 2000)
• Dmitri Vinogradov (alates 2005)
• Sten Klaasen (alates 2011)
• Silver Kõiv (alates 2011)
• Neeme Neemlaid (alates 2013)
• Triinu Laos (alates 2014)
• Anni Rahula (alates 2014)
• Aron Härsing (alates 2016)

FIFA abikohtunike füüsiline test

Lisaks teoreetilisetele seminaridele ja testidele kontrollitakse igal aastal ka kohtunikke füüsist. FIFA kategooria kohtunikel on igal aastal kohustuslik läbida FIFA (Rahvusvahelise Jalgpalliassotsiatsioonide Föderatsiooni) koostatud test, mida viimati uuendati 2016. aastal.