Pidulik marss
"Pidulik marss" (ka "Presidendi marss") on Eero Liivese (kelle nimi sel ajal oli Johannes Eduard Liinev) orkestriteos (marss).
Johannes Eduard Liinev kirjutas "Piduliku marsi" 1922. aastal korraldatud pidulike marsside konkursiks, kus see saavutas esikoha. 27. jaanuaril 1923 kehtestati see sõjaministri käskkirjaga senise "Porilaste marsi" asemel riigivanema (hiljem presidendi) tervitusmarsiks.[1][2][3]
Konkursile oli esitatud kolm pala, mida esitas kaitseministeeriumi orkester Georg Reederi juhatusel. Žürii, kuhu kuulusid Mihkel Lüdig, August Nieländer ja ..., valis väidetavalt Lüdigi pealekäimisel Eero Liivese marsi, mis algas eeltaktiga ja polnud seetõttu eriti marsilik. E. Tamme marss oli parim, Aaviku marsi trio osas oli liiga äratuntav K. A. Hermanni "Kui Kungla rahvas".[4][5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eero Raun: "Piduliku marsi" autorit süüdistati esialgu plagiaadis. ERR, 16. veebruar 2021.
- ↑ Sõjaministri päevakäsud : 1921 : 1. jaan. - 31. dets. : nr.1-753. Sõjaministeerium.
- ↑ Sõjaministri päevakäsud : 1923 : 3. jaan. - 31. dets. : nr. 4 - 584. Sõjaministeerium.
- ↑ Nieländer, A. Taktikepi ja relvaga. Mälestusi. Stockholm, 1982. Välis‐Eesti & EMP.
- ↑ Amon-Merilain, Maris. Ühis- ning erijooni Soome ja Eesti kaitseliitude puhkpillimuusikas aastatel 1925–1934. Helsingin Yliopiston Musiikkitieten Laitos 2011.