Peressaare kool
Peressaare kool oli kuueklassiline kool Alutaguse vallas Peressaare külas (varem ka Peresaare), mis ehitati 1937.–1938. aastal ühte Eesti suurimasse uudisasundusse.[1]
Koolimaja projekteeris arhitekt Erika Nõva, hoone oli oma aja kohta väga modernne omades nii keskkütet kui veevärki.[2]
Koolis oli õpilasi 100–170.[3] Kool lõpetas tegevuse 1964. aastal õpilaste vähesuse tõttu.[3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1929. aastal loodi Eestis asunduskomisjon (hilisem asundusamet), mille juhtimisel asuti riigi reservmaadele uudisasundusi rajama, millega loodeti leevendust tööpuudusele. Virumaa idaosas asusid suured riigi tagavaramaad ja tänu sellele läks sealt lahti asundustegevus eriti kiirelt. Peressaare asunduse rajamise otsus tehti 1933. aasta sügisel, asunduse üldpindalaks oli planeeritud 1700 hektarit. Talude keskmiseks suuruseks võeti kahe hobuse töönorm ehk 16-20 hektarit. Peressaarde oli plaanis rajada tervikliku taristuga asundus. Lähim kool asus Oonurmes, mis asus Peressaarest seitsme kilomeetri kaugusel ja selle tõttu kavandati asundusse ka oma kool, mis oli mõeldud 120 lapsele. Asunduse rajamine algas 1935. aastal. [2]
1937. aastal pandi nurgakivi Peressaare koolile, hoone valmimine hilines ja valmis sai see 1938. aasta novembris. Paar kuud viidi õppetööd läbi ka lähedalasuva puidutöökoja kontoriruumides.[4]
1964. aastal suleti Peressaare kool õpilaste vähesuse tõttu.[3] Hoone jäi peale seda tühjaks. 1990. aastatel kavatseti sinna rajada liikumispuudega laste pansionaati ja narkomaanide rehabiliteerimiskeskust, aga kohalike elanike vastuseisu tõttu jäid need plaanid teostamata.[2]
Tänaseks on kunagisest hiilgusest vähe järel, hoone lagunemist kiirendas ka 2008. aastal aset leidnud tulekahju, mille tagajärjel jäi hoone katuseta.[2]
Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]
Peressaare asunduse algkoolihoone projekteeris esimene eesti naisarhitekt Erika Nõva 1937. aastal. Tegemist oli originaalprojektiga, aga siiski leidub palju ühist teiste uudisasundustesse projekteeritud koolimajadega Pillapalus, Võidukülas ja Lepplaanes.[1]
Hoone on oma stiililt funktsionalismi laenvõtetega traditsionalistlik. Kool on kahekorruseline, L-kujulise põhiplaaniga, uks asetub fassaadil asümmeetriliselt. Aknad on tumendatud akendevahega ühendatud lindiks, esineb ümarakent. Majal on kelpkatus, põhimaterjaliks kivi, fassaad on viimistletud valge krohviga.[1]
Klassiruumid koos saaliga asusid pikemas hoonetiivas teisel korrusel.[1]
Presidendi külaskäik[muuda | muuda lähteteksti]
1938. aasta augustis külastas Peressaaret vabariigi president Konstantin Päts, kelle auks on kooli ette istutatud ka tamm.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Mälk, Sandra (2012). "Maakoolimajad 1920–40" (PDF). Vaadatud 27.12.2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Mägi, Riina (26.september 2015). "Peressaare: kunagine näidisasundus, tänane kummitusküla". Vooremaa. Vaadatud 27.12.2021.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ 3,0 3,1 3,2 Tomingas, Ivi (2006). "Riiklik töösundus Eesti Vabariigis". Tuna. Vaadatud 27.12.2021.
- ↑ 4,0 4,1 Ruuben Lambur (2016). Alutaguse saaga. Vali Press OÜ. Lk 16.