Perelepitus
Perelepitus on protsess, mille käigus üritatakse jõuda perevaidlust puudutavates tüliküsimustes konsensusele.[1] Protsessi viib läbi lepitaja ehk erapooletu kolmas isik, kes toetab ja abistab erimeelel olevaid partnereid, julgustades neid väljendama omi seisukohti nii isiklike kui ka ühiste huvide asjus.[2] Lepituse eesmärk on soodustada partnerite omavahelist suhtlust ja koostööd, et leida lahendus probleemidele, millega mõlemad osapooled rahule jääksid.[3] Erilist tähelepanu juhitakse lepituse käigus laste huvidele ja vajadustele. Lapse jaoks on oluline, et vanemad omavahel läbi saaksid, s.t tasakaalukalt ja konstruktiivselt suhtleksid ning leiaksid ühised parimad lahendused lapse elukorralduse jaoks.[4]
Terminoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Termin "perelepitus" võib tihtipeale osutuda eksitavaks. Sõna "lepitus" tuleneb ingliskeelsest sõnast mediation (lad intercessio, mediatio), mis tähendab vahendust.[5] Varem on mõisteid "lepitus" ja "vahendus" eristatud. Tänapäeval on kaks mõistet kokku langenud. Lepitusseaduse eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et lepitusseadus hõlmab nii vahendust kui ka lepitust.[6]
Perelepitus ei ole suhtenõustamine, kus käsitletakse nii partnerite omavahelisi kui ka peresiseseid probleeme eesmärgiga mõista üksteist, muutes seeläbi osalejate vastastikused suhted paremaks. Nagu suhtenõustamises, toetab ka perelepituses lepitaja erapooletu kolmanda isikuna osapooli, et nad jõuaksid kokkuleppele. Erinevus seisneb aga selles, et suhtenõustamises taastatakse suhete terviklikkus ja üritatakse seda terviklikkust hoida, mis perelepituse eesmärgiks ei ole. Perelepitusele on omane keskendumine tulevikule, mitte minevikule.[7]
Perelepitaja ei ole ka kohtunik, kes osapooled ära kuulab ning lahendab probleemi otsuse langetamisega.[8]
Lepitaja poole pöördumine[muuda | muuda lähteteksti]
Eeskätt pöördutakse perelepitaja poole suhtlus- ja hooldusõiguse vaidlustega, aga ka elatise ja varaliste küsimustega. Isikud saavad lepitaja poole pöörduda vabatahtlikult, kohtueelselt või kohtumenetluse raames kohtumäärusega ettenähtud korras. Oluline on poolte vabatahtlikkus. Võrreldes mõne muu alternatiivvalikuga perevaidluste lahendamiseks on lepitus nii ajaliselt kui ka finantsiliselt ökonoomsem.[9]
Lepitaja poole pöördumisel on teatud piiranguid, mille puhul võetakse arvesse erinevaid psühholoogilisi tegureid. Perelepitust ei saa rakendada koduvägivallaga seotud juhtumite korral, sest lepituse läbiviimiseks peavad osapooled olema võrdsed. Koduvägivalla puhul on üks isik domineerival ja teine alandlikul positsioonil.[10]
Perelepitus kohtumenetluses[muuda | muuda lähteteksti]
Perelepitust on võimalik läbi viia nii tsiviil- kui ka kriminaalkohtumenetluses.[11] Enamikus Euroopa riikides on perelepitus kohtueelne kohustuslik etapp. Eestis perelepitus kohtueelselt kohustuslikuks veel tehtud ei ole.[12]
Eesti õiguskorras on perelepitus seadusandlikul tasandil reguleerimata, s.t pole olemas perelepitusseadust ega muud õigusakti, kus lepitus oleks reguleeritud.[13] Perelepituse kohaldamist kohtumenetluses on ennekõike mainitud tsiviilkohtumenetluse seadustikus, milles on ette nähtud kohtu õigus läbi viia lepitusmenetlus või kohustada osapooli võtma osa kohtuvälisest lepitusmenetlusest.[14]
Kohtumenetluses saab perelepitus alguse ühe osapoole pöördumisega kohtusse, juhul kui teine osapooltest on rikkunud eelneva kohtumenetluse käigus paika pandud otsust või määrust. Kohus kutsub osapooled kokku, üritades leida ning võtta meetmeid, et osapooled endiselt täidaksid eelnevat kohtuotsust või määrust.[15]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ H. Hääl. Mis on perelepitus? Ajakiri Märka Last 2020. Arvutivõrk: https://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2016/01/06/mis-on-perelepitus/ (25.10.2020).
- ↑ H. Hääl, L. Surva, K. Valma. Lepitusmenetlus perevaidlustes. – Juridica 2014/1, lk 86.
- ↑ Eesti lepitajate ühing. Perelepitus. Arvutivõrk: http://lepitus.ee/perelepitus/ (25.19.2020).
- ↑ H. Hääl. Mis on perelepitus? Ajakiri Märka Last 2020. Arvutivõrk: https://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2016/01/06/mis-on-perelepitus/ (25.10.2020).
- ↑ Ibidem.
- ↑ H. Hääl, L. Surva, K. Valma. Lepitusmenetlus perevaidlustes. – Juridica 2014/1, lk 86.
- ↑ H. Hääl. Mis on perelepitus? Ajakiri Märka Last 2020. Arvutivõrk: https://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2016/01/06/mis-on-perelepitus/ (25.10.2020).
- ↑ Ibidem.
- ↑ Ibidem.
- ↑ Eesti lepitajate ühing. Perelepitus. Arvutivõrk: http://lepitus.ee/perelepitus/ (25.19.2020).
- ↑ H. Hääl, L. Surva, K. Valma. Lepitusmenetlus perevaidlustes. – Juridica 2014/1, lk 88–92.
- ↑ H. Hääl (20.05.2020). Perelepitus. K. Viirpalu (videolindistus). Tallinn.
- ↑ Ibidem.
- ↑ H. Hääl, L. Surva, K. Valma. Lepitusmenetlus perevaidlustes. – Juridica 2014/1, lk 88.
- ↑ H. Hääl. Mis on perelepitus? Ajakiri Märka Last 2020. Arvutivõrk: https://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2016/01/06/mis-on-perelepitus/ (25.10.2020).