Lehekülje Partisanivõitlus lähteteksti vaatamine

{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2016}}{{keeletoimeta}}
'''Sissisõda''' on ebakorrapärase [[sõjandus|sõjapidamise]] viis, mille korral väike rühm võitlejaid, näiteks paramilitaristid, relvastatud eraisikud või irregulaarid kasutavad sõjataktikaid, nende seas varitsusi, [[sabotaaž]]i, haaranguid, väiklast sõjapidamist, äkkrünnaku taktikat ja suurt liikuvust, et võidelda suure ja vähem liikuva tavapärase sõjaväega.

==Etümoloogia==
[[Pilt:6-de-junio-1808.jpg|pisi|Hispaania gerilja vastuhakk Prantsuse sissetungile 1808. aastal]]
Mõiste, deminutiiv vorm sõnast "sõda" hispaania keeles, on tavaliselt tõlgitud kui "väike sõda", ja sõna ''gerilja'' ({{IPA-es|ɡeˈriʎa}}) on kasutatud selles kontekstis 18. sajandist, ja vahest ka varem. Õige keele kasutuse korral, meessoost guerrilla liige on aguerrillero ({{IPA-es|ɡeriˈʎeɾo|}}) naissoost liige guerrillera. See oskussõna oli populaarne Poolsaaresõja perioodil, kui Hispaania rahvas astus vastu Napoleoni vägedele ja võitles endast tunduvalt tugevama armeega, kasutades guerrilla strateegiat.

Mõistet "gerilja" (sissid) kasutati inglise keeles 1809. aastal, et viidata ''võitlejatele'' (näiteks "Linna vallutasid sissid."), ja samuti (nagu ka hispaania keeles), et tähistada ''gruppi'' või ''salka'' sellistest võitlejatest. Siiski, enamikus keeltes tähistab ''gerilja'' seda kindlat sõjapidamise viisi. Deminutiivvormi kasutamine kutsub esile ka erinevuse arvudes, suuruses ja ulatuses gerilja armee ja ametliku, riigi kutselise sõjaväe vahel.

==Strateegia, taktika ja korraldus==
[[Pilt:Afrikaner Commandos2.JPG|pisi|vasakul|180px|Boeri sossod teise Boeri sõja ajal Lõuna-Aafrikas]]
Sissisõja strateegia ja taktika keskendub väikese, mobiilse väe kasutamises võideldes suurema ja kohmakamaga.<ref name="Kto0v" /> Gerilja keskendub väikese salga organiseerimises, kohaliku elanikkonna toel ning väikeseid salku soosiva maastiku ära kasutamisele.

Taktikaliselt väldib sissi armee kohtumisi suurte vastasvägedega, kuid otsib võimalusi ja elimineerib väikeseid gruppe sõdureid, et vähendada kahjusid ja kurnata vastasväge. Sihtmärgid ei ole piiratud ainult personalile, vaid sinna kuuluvad ka vastase ressursid. Seda kõike kasutatakse, et nõrgestada vaenlast, ning lõpuks muuta sõjapidamine vaenlasele võimatuks, sundides vastas vägesid taganema.

Levib valearvamus, et sissisõja pidamiseks peab end varjama kui tsiviilisik, et hägustada vastasvägede võimet teha vahet sõprade ja vaenlaste vahel. See ei ole siiski peamine eesmärk. Seda sorti sõjapidamist võib kasutada kõikjal, kus võitlejatel on võimalust end varjata ja, kus seda eelist ei saa kasutada suuremad ja tavapärasemad väeüksused.

Kommunismi juhid, nagu näiteks [[Mao Zedong]] ja Põhja-Vietnami [[Ho Chi Minh]], kasutasid mõlemad sissisõda, andes sellele teoreetilise raamistiku, mida kasutati hilisemate sarnaste taktikate mudelina. Näiteks Kuuba ''foco''-teooria ja Nõukogude vastane Mujahadeen Afganistanis.<ref name="L" /> Mao Zedong võttis kokku gerilja taktika Hiina "[[Chiang Kai-shek#Chinese Civil War: 1927–1937|Teine revolutsiooniline tsiviilsõda]]" alguses, kui "Vaenlane liigub edasi, meie taganeme; vastane puhkab, meie ahistame; vaenlane väsib, meie ründame; vaenlane taganeb, meie jälitame."<ref name="NNfJv" /> Vähemalt üks autor mainib, et Mao leidis juhiseid selle taktika jaoks antiiksest Hiina kirjandusteosest "[[Sõja seadused]]".<ref name="L" />


Kui modernse sissisõja taktika pärineb 20. sajandist, siis ebaregulaarne sõjandus, mis kasutab hiljem modernsele sissisõjale omaseid karakteristikuid, on eksisteerinud mitmes antiikse tsivilisatsiooni lahingutes väiksemal skaalal. Hiljutine kasv oli osaliselt inspireeritud gerilja temaatiliste teoreetiliste töödega, alustades Matías Ramón Mella teosest "Manual de Guerra de Guerrillas", mis on kirjutatud 19. sajandil, ja lõpetas hilisematega, näiteks Mao Zedongi teosega "On Guerrilla Warfare", Che Guevara [http://www3.uakron.edu/worldciv/pascher/che.html Guerrilla Warfare] ja Lenini [http://www.marxists.org/archive/lenin/works/1906/gw/index.htm samanimelise teosega], kõik kirjutatud pärast edukaid revolutsioone vastavalt Hiinas, Kuubas ja Venemaal. Need teosed iseloomustavad sissisõjanduse taktikaid, kui, vastavalt Che Guevara tekstile, kasutatud enamuse pooldatud, kuid väiksema võitlejate arvuga poole poolt.<ref name="mUP8I" />

==Ajalugu==
{{main|History of guerrilla warfare}}
Esimene, kes pakkus välja sissisõjanduse, oli Hiina kindral ja strateeg [[Sun Tzu]], kes pakkus selle välja oma teoses "[[Sõja seadused]]" 6. sajandil.<ref name="L2" /> See inspireeris kaasaegse sissisõja välja kujunemist otseselt.<ref name="N1ukF" /> Arvatavasti kasutasid gerilja taktikaid eelajaloolised hõimu sõdalased. Siiski, tavalise sõja jälgi ei ole ilmunud enne 3100 eKr Egiptuses ja Mesopotaamias. Valgustusajast alates on ideoloogiad nagu natsionalism, liberalism, sotsialism ja religioossed alused mänginud tähtsat rolli mässude ja sissisõjanduse kujundamisel.
<ref name="F0tjd" />

Üks märkimisväärsemaid sissisõdalasi oli Viriatus – lusitaanlane, kes juhtis vastuhakku[[Rooma riik|Rooma Impeeriumi]] vastu, saavutades mõningaid võite aastatel 147 eKr kuni 193 eKr Hispaanias [[Zamora provints|Zamoras]]. Juhtimisel kasutatud innovaatilise taktika eest sai ta hüüdnime Terror Romanorum (Roomlaste terror).

Teine märkimisväärne sissisõjanduse näide on 17. sajandi Indiast, kus Shivaji juhitud Marathad ründasid Bijapuri sultanaati ja Qutub Shahi impeeriumi ümbritsevaid kuningriike, millel oli palju eeliseid ja hiiglaslikud armeed, aga vähe teadmisi Lääne Ghate ja [[Dekkani kiltmaa]] geograafilisest paigutusest. Ta ajas kokku väikesed armeed ja korraldas korduvaid ründeretki sõjaväe laagritesse ja võitis palju lahinguid isegi väikeste vägedega.<ref name="q7epT" />

==Mässutõrje==
{{Main|Counter-insurgency}}
[[Pilt:Fusillades de Nantes.jpg|pisi|Vendée rojalistist ülestõusnute massi tulistamine lääne Prantsusmaal, 1793]]
[[Pilt:El Tres de Mayo, by Francisco de Goya, from Prado in Google Earth.jpg|pisi|vasakul| [[Francisco Goya]] "[[The Third of May 1808|Kolmas mai 1808]]" kujutab Napoleoni vägede poolset Hispaania ülestõusnute hukkamist [[Peninsular War|Poolsaaresõja]] perioodil]]
[[Pilt:AK-soldiers Parasol Regiment Warsaw Uprising 1944.jpg|pisi|[[Poles|Poola]] sissid [[Batalion Zośka|Zoška pataljonist]] varastatud Saksa vormidesse riietatult ja varastatud relvadega relvastatult, võitlemas [[Warsaw Uprising|Varssavi ülestõusul]], Euroopa suurimas natsivastases sissisõjas{{citation needed|date=jaanuar 2015}}]]
[[Pilt:My Tho, Vietnam. A Viet Cong base camp being. In the foreground is Private First Class Raymond Rumpa, St Paul, Minnesota - NARA - 530621 edit.jpg|pisi| Põlev [[Việt Cộng]]i baaslaager, [[My Tho]], Lõuna-Vietnam, 1968]]
'''Mässutõrje operatsioon'''<ref name="lTsQ1" /> ('''COIN''') seisneb valitsuse poolsetest sammudest, et kontrollida või rahustada [[mäss]]u selle riigi vastu.<ref name="HcMMN" /> Selle käigus üritavad mässulised hävitada või kaotada valitsuse poliitilist autoriteeti rahva seas, keda nad tahavad juhtida. Mässutõrjujad üritavad seda autoriteeti kaitsta ja vähendada või kaotada rahutusi tekitavat autoriteeti.
Mässutõrje operatsioonid on [[sõda|sõja]], [[okupatsioon]]i ja relvastatud [[Mäss|rahutuste/ülestõusude]] käigus tavalised/levinud. Mässutõrje operatsioon võib olla ülestõusu relvadega mahasurumine, kasutades jaga ja valitse taktikaid, mida kasutatakse mässuliste ja rahva vaheliste sidemete lõhustamiseks. Kuna mässulise ja mässu toetava isiku ja tsiviilisiku eristamine võib olla raske või võimatu, on Mässutõrje operatsioonid tihti põhinenud segaduses, relativistlikku või muul moel olukorrast tingitud eristatavusel mässuliste ja tsiviilisikute vahel.

===Põhimõtted===
Sissivägesid võib olla keeruline võita, kuid kindlad mässuvastased printsiibid on 1950. ja 1960. aastatest saati ja neid on edukalt rakendatud.

====Klassikalised juhised====
Malai ohueksperdi Sir Robert Thompsoni laialdaselt levinud mõjukas teos pakub mitu juhist. Thompsoni ideed eeldavad riiki, mis ei püüdle seaduste ja parema valitsuse poole.<ref name="C9JrG" /> Mõned valitsused aga ei hooli sellistest kaalutlustest ja nende mässu vastased operatsioonid on sisaldanud massi mõrvasi, genotsiidi, terrorit, piinamist ja hukkamisi, Ajaloolane [[Timothy Snyder]] on kirjutanud, "Partisani vastases liikumise varjus tapsid Sakslased vahest kolmveerand miljonist inimesest, ligi 350 000 ainuüksi Valgevenes, ning väiksemad aga võrreldavad arvud Poolas ja Jugoslaavias. Sakslased tapsid enam kui sada tuhat poolakat Varssavi mässu alla surudes 1944. aastal."<ref name="guerrilla" />
[[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] käigus mürgitasid ameeriklased loendamatu arvu puid alas, kus kommunistlikud [[Põhja-Vietnam]]i väed varjasid varustus liine ja viisid läbi gerilja operatsioone.<ref name="WPNOv2006" /> Nõukogude sõjas Afganistanis puutusid Nõukogude väed kokku USA poolt toetatud Mujahideene kasutades [[põletatud maa taktika]]t, ajades üle kolmandiku Afganistani elanikkonnast pagulusse (üle 5 miljoni inimese) ja levitades laialdast külade, viljahoidlate, põldude, karjade ja kastmissüsteemide hävitamist, tuues kaasa surmava ja laialdaselt levinud põldudele ja karjamaadele miinide paigaldamise.<ref name="W3Ijl" /><ref name="ejASv" />

Paljud kaasaegsed riigid rakendavad inimjahi doktriini, et leida ja elimineerida üksikuid sisse.{{Citation needed|date=märts 2010}}

====Variandid====
Mõned mässuvastase sõjanduse teemadel kirjutajad rõhutavad tänapäevase rahutuma iseloomuga sissisõja keskkonda – [[Vietnami sõda|Vietnam]], [[Malaisia]] ja [[El Salvador]], kus poliitilised eesmärgid, parteid ja poliitiline struktuur ei ole laialdaselt levinud. Need kirjutajad viitavad religiooni, etnikat või isegi kriminaalseid ärimudeleid ümbritsevatele gerilja konfliktidele, mis ei sobi klassikalise rahva vabastamise malli alla. 
Interneti laialdane kättesaadavus on toonud kaasa muutuseid gerilja operatsioonide rünnaku koordineerimise, rahalise toetuse leidmise, liikmete otsimise ja meediaga manipuleerimise valdkondade tempos ja viisis. Kuigi klassikalised juhendid rakenduvad peavad tänapäevased gerilja vastased väed peavad arvestama häirituma, korrapäratuma ja ebamäärasema operatsiooni töörežiimiga. David Kilculleni järgi:

Mässulised ei pruugi üritada riiki kukutada, neil ei pruugi olla sidusat strateegiat ning nad võivad järgida usupõhist lähenemist, millele on traditsiooniliste meetmetega raske läheneda. Ühes kriisikoldes võib olla mitu võistlevat mässuliste gruppi, mis tähendab, et mässu vastane organisatsioon peab kontrollima tervet keskkonda, mitte keskenduma kindlale vastasele. Individuaalsed tegevused ja ühekülgse propaganda tagajärjed võivad olla mõjusamad kui praktiline progress, muutes mässuvastase operatsiooni veel mittelineaarsemaks ja ennustamatumaks. Võib juhtuda, et mässuliste asemel algatab konflikti ning esindab revolutsioonilise muutuse väge mässu vastane. Mässuliste ja rahva majanduslike seisundite erinevus võib olla klassikalisele teooriale vastupidine. Ja linna pommitamiste propaganda efekti ära kasutamisel põhinevad mässuliste taktikad tunnistavad mõned klassikalised taktikad kehtetuks ning mõned teised, nagu patrullimise, teatud olukorras kahjulikuks. Seega, valdkonna tõendid soovitavad, et klassikaline teooria on vajalik, kuid mitte piisav kaasaegsete mässuliste vastu.<ref name="wQJmc" />

==Foco teooria==
{{Main|Foco}}
[[Pilt:Nigerien MNJ fighter technical gun.JPG|pisi| [[Tuareg]]i mässuline Põhja-Nigeris, 2008]]
{{quote|Miks gerilja  sõdalane võitleb?  Jõuame pööramatu järelduseni, et gerilja võitleja on sotsiaalne uuendaja – ta haarab relva vastuseks rahva vihasele protestile rõhuja vastu, ja võitleb, et muuta sotsiaalset süsteemi, mis hoiab tema relvastamata vendi häbis ja viletsuses.| [[Che Guevara]]<ref name="qbBxH" />}}
1960. aastal arendas [[marksism]]i pooldav revolutsionäär [[Che Guevara]] raamatus "Guerrilla Warfare" ''foco''-revolutsiooni teooria võttes aluseks oma kogemused 1959 Kuuba revolutsioonist. [[Régis Debray]] formuleeris selle teooria hiljem kui "focalism". Selle keskne printsiip on [[Avangard|eelvägi]] väikeste, kiiresti liikuvate paramilitaarrühmade kaadritega, mis saavad fokuseeruda populaarsele seisva režiimi rahulolematust. Kuigi esialgne lähenemine oli mobiliseeruda ja rünnata maa aladel, siis paljud ''foco'' ideed adapteeriti linna sissisõja liikumisteks.

==Vaata ka==

{{col-begin}}{{col-break}}
* [[Vastupanuliikumine]]
* [[Partisan]]
{{col-break|gap=4em}}
* [[Metsavennad]]
* [[Revolutsioon]]
{{col-end}}

==Viited==
'''Notes'''
{{viited|1=45em|allikad=
<ref name="Kto0v">{{cite book | last1 =Van Creveld | first1 = Martin | title = The Oxford History of Modern War | url =https://archive.org/details/oxfordhistoryofm00town | chapter = Technology and War II:Postmodern War? | editor = Charles Townshend | publisher = Oxford University Press | year = 2000 | location = New York, USA | pages = [https://archive.org/details/oxfordhistoryofm00town/page/356 356]–358 | isbn = 0-19-285373-2}}</ref>
<ref name="L">McNeilly, Mark. ''Sun Tzu and the Art of Modern Warfare'', 2003, p. 204. "American arming and support of the anti-Soviet Mujahadeen in Afghanistan is another example."</ref>
<ref name="NNfJv">Mao Tse-tung, "A Single Spark Can Start a Prairie Fire", ''Selected Works'', Eng. ed., FLP, Peking, 1965, Vol. I.</ref>
<ref name="mUP8I">{{Cite book|url=https://books.google.com/?id=vRg2GDIohVcC&pg=PA52&lpg=PA52&dq=used+by+the+side+which+is+supported+by+a+majority+but+which+possesses+a+much+smaller+number+of+arms+for+use+in+defense+against+oppression#v=onepage&q=used%20by%20the%20side%20which%20is%20supported%20by%20a%20majority%20but%20which%20possesses%20a%20much%20smaller%20number%20of%20arms%20for%20use%20in%20defense%20against%20oppression&f=false|title=Guerrilla Warfare|isbn=9780842026789|last1=Guevara|first1=Ernesto|last2=Loveman|first2=Brian|last3=Thomas&nbsp;m. Davies|first3=Jr|year=1985}}</ref>
<ref name="L2">Leonard, Thomas M., ''Encyclopedia of the developing world'', 1989, p. 728. "One of the earliest proponents of guerrilla war tactics is the Chinese master of warfare, Sun Tzu."</ref>
<ref name="N1ukF">Snyder, Craig. ''Contemporary security and strategy'', 1999, p. 46. "Many of Sun Tzu's strategic ideas were adopted by the practitioners of guerrilla warfare."</ref>
<ref name="F0tjd">{{cite book|last=Boot|first=Max|title= Invisible Armies: An Epic History of Guerrilla Warfare from Ancient Times to the Present|year=2013|pages=10–11, 55 |publisher=Liveright |isbn=978-0-87140-424-4}}</ref>
<ref name="q7epT">[[Battles involving the Maratha Empire#Background]]</ref>
<ref name="lTsQ1">See [[American and British English spelling differences#Compounds and hyphens]]</ref>
<ref name="HcMMN">An ''insurgency'' is a [[rebellion]] against a constituted authority (for example an authority recognized as such by the [[United Nations]]) when those taking part in the rebellion are not recognized as [[belligerent]]s ([[Oxford English Dictionary]] second edition 1989 "insurgent B. n. One who rises in revolt against constituted authority; a rebel who is not recognized as a belligerent.")</ref>
<ref name="C9JrG">Thompson, Robert (1966). ''Defeating Communist Insurgency: The Lessons of Malaya and Vietnam'', Chatto & Windus, ISBN 0-7011-1133-X</ref>
<ref name="guerrilla">[[Timothy Snyder|Snyder, Timothy]]. "[http://www.nybooks.com/articles/archives/2009/jul/16/holocaust-the-ignored-reality/ Holocaust: The Ignored Reality]"</ref>
<ref name="WPNOv2006">{{cite web|url=http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2006/11/12/AR2006111201065.html |first=Anthony|last= Failoa|title=In Vietnam, Old Foes Take Aim at War's Toxic Legacy |work=The Washington Post |date=13. november 2006 |accessdate=31. oktoobril 2011}}</ref>
<ref name="W3Ijl">Kakar, Hassan. [http://publishing.cdlib.org/ucpressebooks/view?docId=ft7b69p12h&chunk.id=ch013&toc.depth=1&toc.id=ch013&brand=eschol The Story of Genocide in Afghanistan]</ref>
<ref name="ejASv">Malhuret, Claude. [https://web.archive.org/web/20170128201614/http://www.paulbogdanor.com/left/afghan/report.pdf Report from Afghanistan]</ref>
<ref name="wQJmc">Kilcullen, David. [https://web.archive.org/web/20160304081041/http://www.au.af.mil/au/awc/awcgate/uscoin/counterinsurgency_redux.pdf "Counter-insurgency Redux"]</ref>
<ref name="qbBxH">Guevara, Ernesto; Davies, Thomas M. ''Guerrilla Warfare'', Rowman & Littlefield, 1997, ISBN 0-8420-2678-9, p. 52</ref>
}}

'''Lisalugemist'''
*Asprey, Robert. ''War in the Shadows: The Guerrilla in History''
*{{cite book |title=Encyclopedia of Guerrilla Warfare |type=Hardcover |first1=I. F. W. |last1=Beckett |location=Santa Barbara, California |publisher=Abc-Clio Inc |date=15. september 2009 |isbn=0874369290}} ISBN 9780874369298
* Derradji Abder-Rahmane, The Algerian Guerrilla Campaign Strategy & Tactics, the Edwin Mellen Press, New York, USA, 1997.
*[[Warren Hinckle|Hinckle, Warren]] (with Steven Chain and David Goldstein): ''Guerrilla-Krieg in USA'' (''Guerrilla war in the USA''), [[Stuttgart]] (Deutsche Verlagsanstalt) 1971. ISBN 3-421-01592-9
*Keats, John (1990). ''They Fought Alone''. Time Life. ISBN 0-8094-8555-9
*MacDonald, Peter. ''Giap: The Victor in Vietnam''
*Maclean, Fitzroy. ''Disputed Barricade: The Life and Times of Josip Broz Tito''
*Peers, William R.; Brelis, Dean. ''Behind the Burma Road: The Story of America's Most Successful Guerrilla Force''. Boston: Little, Brown & Co., 1963.
*Schmidt, LS. 1982. [http://www.dtic.mil/cgi-bin/GetTRDoc?AD=ADB068659&Location=U2&doc=GetTRDoc.pdf "American Involvement in the Filipino Resistance on Mindanao During the Japanese Occupation, 1942–1945"]. M.S. Thesis. U.S. Army Command and General Staff College. 274 pp.
*[[Olivier Weber|Weber, Olivier]], ''Afghan Eternity'', 2002

==Välislingid==
{{commons|Guerrilla warfare}}
{{Wiktionary|guerrilla}}
* [http://blogs.abcnews.com/theblotter/2007/04/abc_news_exclus.html abcNEWS Exclusive: The Secret War] – Deadly guerrilla raids in Iran
* [http://insurgencyresearchgroup.wordpress.com/ Insurgency Research Group] – Multi-expert blog dedicated to the study of insurgency and the development of counter-insurgency policy.
* [http://www.spartacus-educational.com/VNguerrilla.htm Guerrilla warfare on Spartacus Educational]
* [http://www.britannica.com/eb/article-9110197/guerrilla-warfare Encyclopaedia Britannica, Guerrilla warfare]
* [http://www.marxists.org/reference/archive/mao/works/1937/guerrilla-warfare/ Mao on guerrilla warfare]
* [http://www.army.mil/prof_writing/volumes/volume2/march_2004/3_04_1.html Relearning Counterinsurgency Warfare]
* [http://purl.fdlp.gov/GPO/gpo46546 Casebook on Insurgency and Revolutionary Warfare] United States Army Special Operations Command
* [http://www.sepiamutiny.com/sepia/archives/002207.html Counter Insurgency Jungle Warfare School (CIJWS)India]

[[Kategooria:Sõjandus]]