Parreesia (film)

Parreesia filmi plakat

"Parreesia" on eesti eksperimentaal-dokumentaalfilm, mis kinematograafiliste vahenditega uurib parreesia loogikat sõnas ja pildis. Parreesia on antiikdemokraatia nurgakivi. Parresiast on tõe väljaütleja – isik, kellel lasub moraalne kohustus rääkida julgelt ja kes tõde väljendades seab end teadlikult löögi alla. Filmi on lavastanud ja produtseerinud Mart Raukas.

"Parreesia“ esmalinastus kinos Artis 2015. aasta kevadel. Maailma esilinastus leidis aset Küprose Rahvusvahelisel Filmifestivalil 2016.

Filmi ajendasid looma Rooma impeeriumi aegsed Kreeka villadest leitud filosoofide-parresiastide büstreljeefid, mida filmi autor uuris 2014. aastal Ateena ja Dioni Arheoloogiamuuseumis.

"Parreesia" kestab 45 minutit, keeled ─ eesti, vanakreeka ning uuskreeka. Aastal 2016 valminud ingliskeelse versiooni pikkus on 30 minutit. Selles rahvusvahelises versioonis on kitsalt Eestit puudutav temaatika asendatud karakterite analüüsiga Pieter Bruegeli ja Hieonymus Boschi maalidel.

Sünopsis[muuda | muuda lähteteksti]

Parresiastiks kehastunud Einar Laignale loomuomane kõne jõulisus, salvav iroonia, võimas häälekõla (μεγαλοφωνότατος), halastamatult tabavad karakterimadaluse kirjeldused ja prohveti manitsev paatos on vahendid, mida peategelane filmis kasutab. Parresiasti sõnad tabavad siin valusalt neid, kes tõde lämmatavad: karjääri-poliitikuid, vagatsevaid usumehi, edevaid literaate ja peavoolumeedia arvamusliidreid.

"Vale, vale, vale, vale … kuhu sa vaatad, on vale, vale, vale ja valetamine! Tõde keerleb minu sees ja otsib väljapääsu," ütleb Einar Laigna. "Kui tõde on välja öeldud, siis on see samm vabaduse suunas."

Film keskendub miimikale, kehakeelele, häälekõlale, sõnajõule ─ protsessile, kuidas parresiastlikud kõneaktid sünnivad.

Filmi esteetika[muuda | muuda lähteteksti]

Valdavalt black-box-vormis "Parreesia" on üles võetud Tallinna Dominiiklaste kloostri idaristikäigus, välistamaks pildiliselt ebaolulise ning esile toomaks füsiognoomika detailse liikumise parresiastlikes kõneaktides.

Esitlused, auhinnad ja nominatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

2015: Suure-Jaani muusikafestival. 2015: filmiõhtute „Mõista või hukka mõista” sarja avafilm. 2016: Küprose Rahvusvaheline Filmifestival ( CYIFF) ─ Best Short Documentary Award. 2016: Bridges International Film Festival. Official Selection. Filmi analüüsiti festivali raames toimunud konverentsil "Η αξία της Ελληνικής γλώσσας, το Ελληνικό τοπίο και το Ελληνικό φως και πως εκφράζεται μέσα στην Έβδομη Τέχνη", kus filmi autor esines loenguga H φωτογραφία στον κινηματογράφο και οι κινήσεις της ψυχής. 2016: diskussioonifilm Ateena Ülikooli konverentsil "The Human Face of Philosophy" maailma filosoofiapäeva puhul. 2016: Suure-Jaani muusikafestival. 2017: Ierapetra dokumentaalfilmifestival, official selection ─ nominatsioon. 2017: London Greek Film Festival ─ nominatsioon. 2017: Krasnodar Film Festival, eksperimentaalfilmide programm.

Meediakajastused ja filmi esitluse ideoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

"Parreesiat" on meedias kirjeldatud kui anomaaliat olematu eelarve ja hea vaadatavuse tõttu. Parreesia linastus Eesti suurimates kinodes, sh. kaks nädalat kinos Artis ning Narva Apollo kinos, kogudes täissaale, ja tõestas, et publikut kõnetavat filmi on võimalik teha väga väikeste kuludega. Film linastus korduvalt Tallinna TV-s. Postimees kinos ning seda tutvustati peavoolumeedias ja kultuuriajakirjanduses, kuid filmi keelduti näitamast ETV-s põhjendusega, et see jääb laiemale vaatajaskonnale arusaamatuks.