Lehekülje Parasvööde lähteteksti vaatamine

[[Pilt:Paraskliima.svg|thumb|Parasvööde]]
'''Parasvööde''' on [[Alissovi kliimaklassifikatsioon]]i [[põhikliimavööde]] [[põhjapoolkera|põhja-]] ja [[lõunapoolkera]]l, kus aasta läbi valitseb [[parasvöötme õhumass]]. 

Sellele kliimavöötmele on iseloomulik kõrge õhutemperatuur suvel ja madal talvel ning selgesti eristatavad neli aastaaega – talv, kevad, suvi ja sügis. 

Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250–2000 ning kohati ka enam millimeetrit aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/East_Asian_monsoon ''East Asian monsoon''] (''inglise keeles'')</ref>. 

Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: [[mereline paraskliima]], [[üleminekuline paraskliima]], [[mandriline paraskliima]] ja {{kas|mussoonparaskliima}}. 
 
<gallery>
Pilt:Plymouth-kliima.svg|Merelise paraskliima kliimadiagramm ([[Plymouth]], [[Suurbritannia]])
Pilt:Varssavi-kliima.svg|Üleminekulise paraskliima kliimadiagramm ([[Varssavi]], [[Poola]])
Pilt:Irkutsk-kliima.svg|Mandrilise paraskliima kliimadiagramm ([[Irkutsk]], Venemaa)
Pilt:Vladivostok-kliima.svg|Mussoonparaskliima kliimadiagramm ([[Vladivostok]], Venemaa)
</gallery>

Paraskliimavööde hõlmab [[Põhja-Ameerika]] keskosa ja [[Qinngua org|Gröönimaa lõunapoolseimad orud]], [[Lõuna-Ameerika]] äärmise lõunaosa, suurema osa [[Euroopa]]st, [[Aasia]] sisealad ning [[Tasmaania]] ja [[Uus-Meremaa]] [[Lõunasaar]]e, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel. Pooluste lähedasi alalise [[igikelts]]aga alasid nimetatakse [[polaaralad]]eks.

==Vaata ka==
*[[Kliimavööde]]
*[[Parasvöö]]
*[[Paraskliima]]
*[[Parasvöötme metsad]]

==Viited== 
{{viited}}

[[Kategooria:Kliimavöötmed]]