Pada I linnus
Sissejuhatus
[muuda | muuda lähteteksti]Pada I linnus asub Põhja-Eestis Virumaal. Tänapäevases haldusjaotuses kuulub see Lääne-Viru maakonda Viru-Nigula valda. Linnus on neemiklinnus tüüpi linnamägi ja asub samanimelise jõe kaldal ja Tallinn-Narva maantee ääres. Pada I linnuse läheduses on Pada II linnus, Pada asulakoht, Padaoru kalmistu (Pada kivikalme) ja mitmeid kultusekive. Pada I linnus oli üks olulisematest Virumaa linnustest ning oli seotud hilisrauaajal Põhja-Eesti rannaäärse meretee ja maateega [1]. Pada jõe suudmest on linnuseni tänapäeval umbes 15 km. Pada oli Mahu muinaskihelkonna (Mahu kihelkond) keskseks linnuseks.
Linnamäge kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Pada I linnamägi asub jõeoru kaldal, kahe sälkoru vahel. Pada I on neemiklinnus, mille kagu- ja loodeküljed on järskude nõlvadega, kuid edelanõlv on laugem ja kirdes madalam lohk, mis eraldab linnust ülejäänud platoost. Tänapäeval on kirdeküljel tee, mille ehitusega on linnamägi platoost veelgi eraldatud. Õu on tasase pinnaga ja selle pindala on u 11 000 m². Linnamäel on 1,5 - 3 meetri kõrgused vallid, milles on kolm avaust - kirde, edela ning loode suunal. Kirde- ja edelaavauste ees on laugemates nõlvakutes astangud. Loodesse avanev läbipääs on Pada jõe poole, kus langeb maapind jõe suunas järsult. Seda ava vallides kasutati ilmselt varuväljapääsuna jõe äärde. [2] Linnuse vallid on mõlemalt poolt toestatud paekivist müüritisega.
Uurimislugu
[muuda | muuda lähteteksti]Pada I linnust on peamiselt uurinud arheoloog Toomas Tamla. Kes uuris Pada kompleksi 1977.-1986. aastatel ja nende lähedasi asulakohti. [3]
Pada I linnuse arheoloogilised kaevamised
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesed proovikaevamised Pada I linnusel tehti 1978.–1979. aastatel. 1983. aastal kaevati kagupoolsesse valli tranšee, mis seda läbis. Vall oli peamiselt ehitatut liivast, kuid nii valli sise- kui ka välisküljel oli säilinud 1,4 m kõrgune paekividest kuivlaotud müür. Valli alumises kihis oli 60 cm paksune liivakiht, mis õhenes linnuseõue suunas, ulatudes valli alt 6 – 7 m õuele. Liivast vallikihi peal oli maakividest ja paekividest kiht ning sellel põhiline liivast vallikehand. Vallis kui ka selle taga olid paekividega vooderdatud postiaugud, milles leiduvaid tukke dateeriti 11. – 13. sajandisse. 1984. – 1985. aastatel uuriti linnamäe väravakäiku. Väravakäik oli linnuse kirdeosas läbi valli kulgev käik, mille mõlemas küljes olid puust palkidega toestatud paeplaatidest kuivmüürid. Käik oli 2 m lai ja 8,5 m pikk ning müürides oli 12 vertikaalset postikohta. Väravakäigu põhi oli tasandatud paarikümne sentimeetri paksuse liivakihiga ja sillutatud paeplaatidega. Käik kujutas endast ilmselt puitkonstruktsioonile toetuvat kividest laotud tunnelit, mis läbis valli ja toetas enda kohal olevaid kaitserajatisi. Täiendavaks kaitseks oli väravakäigu ette rajatud kuivmüür, mis oli valli esisel astangul. Müür oli säilinud 1- 1,5 m laiuse ja 0,8 m kõrgusena, sellest kaevati välja 22 m pikkune lõik. Värava esisest müürist saadi ka tukke, mis viitavad sellel olnud puidust konstruktsioonidele. Arvestades väravakäigu põhjas olnud tukkide asendit ja kogust, siis ilmselt oli väravakäigu kohal või kõrval kaitsetorn või -platvorm. Käigu ja värava esisest müürist võetud söestunud puit on dateeritud 11. sajandi lõppu või 12. sajandisse. 1979. aastal ja 1983. aastal kaevati ka linnuseõue. Linnamäel on eristatavad kaks peamist kihti. Vanem 20 - 23 cm paksune kiht oli söene ja sisaldas 7. – 11. sajandi käsitsi valmistatud keraamikat, mis sarnaneb Pada asulakohas ning Pada II linnuses leituga. Viikingiaegne asulakiht ulatub ka linnuse kirdenurga väravakäigu alla. Selles kihis on ka nelinurkne hoonepõhi, mis on ääristatud paekividega kolmest küljest ning mille mõõtmed on umbes 5 x 4,5 m. Ülemine elamiskiht esineb peamiselt vallide sisejalamil ning on linnuse aegne. Selle kihiga seostuvad ahjukivide hunnikud, mida on linnamäel väljakaevatud neli, kuid kokku on neid seal 32. Kiht dateeriti leidude põhjal 12. – 13. sajandisse. Sama dateeringuga on ka Padaoru kalmistu, mis on linnamäest idas. [4]
Muististe tõlgenduslik lugu
[muuda | muuda lähteteksti]Pada I linnamägi on Pada II hilisem ja tugevamini kindlustatud. Müüridega toestatud vall on rajatud 14C dateeringute järgi 12. sajandil. Ilmselt oli enne linnuse rajamist samas kohas asulakoht, mis oli osa Pada asulakohast ja samaaegne Pada II linnuse kultuurkihiga. Leidude põhjal oli linnus kaitseehitisena kasutusel 12.-13. sajand. [5]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Valk, H., Mäesalu, A. 2020. Hilisrauaaeg (1050-1225). - Eesti ajalugu I, Eesti esiaeg. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu. 363-365.
- ↑ Tõnisson, E. 2008. Eesti muinaslinnad. – Muinasaja teadus, 20. Tartu Ülikool, Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Tartu - Tallinn. 227-228
- ↑ Tamla, T. 1996. Virumaa muinasaeg. - Virumaa: koguteos. (Saaber, K., ed): 230-231.
- ↑ Tõnisson, E. 2008. Eesti muinaslinnad. – Muinasaja teadus, 20. Tartu Ülikool, Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Tartu - Tallinn.
- ↑ Tamla, T. 1996. Virumaa muinasaeg. - Virumaa: koguteos. (Saaber, K., ed).
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Pada I linnus kultuurimälestiste registris
- Pada I linnus kultuurimälestiste registris
- Pada I linnus kultuurimälestiste registris
- Pada I linnus veebiportaalis eestigiid.ee
- Pada I linnus kultuurimälestiste registris