Paadrema vasallilinnus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Uexküllide perekonna vapp aastast 1475

Paadrema vasallilinnus (saksa Padenorm) oli Läänemaal Hanila kihelkonnas kunagises Saare-Lääne piiskopkonnas asunud kindlustatud mõisamaja. Praegu jääb linnusekoht 1,5 km Paadrema külast edelasse.

Nimekujud[muuda | muuda lähteteksti]

Paadrema mõisa peahoone asukoht künkal. Vaade edelast 2019 a. märtsis
Paadrema mõisa peahoone köetav kelder koos sisselangenud ristvõlviga. Vaade kirde suunas
  • 1435 - Padenorm,
  • 1478 - Padenorme,
  • XVII sajandi lõpp - Paderma[1]

Paadrema algne eestikeelne nimi võis olla "Paadenurme" sarnaselt näiteks Oonurmega (saksa Onorm) Ida-Virumaal, kusjuures "paade" tähendas paasi ehk paekivi. Ladina keeles on lähedased vormelid pater või padre, mis tähendaks siis isa paavsti või jumala tähenduses.

Asukoht ja paiknemine[muuda | muuda lähteteksti]

Linnus asetses Paadrema jõest 1,5 km lõunas ja sellest omakorda 50 m lõuna pool voolab Sookalda kraav. Linnus asub u. 2–3 m kõrguse künka otsas ja seda läbis ilmselt vana maanteetrass Varblast Karusele. Mõisa peahoone asetseb nurkadega põhiilmakaarte suundades. Oja asukoht on ilmselt kuigipalju muutunud, kuna voolab nüüd sirges magistraalkraavis.

Paadrema mõisa peahoone soklikorruse müür loodest

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis on olnud XIV ja XV sajandil Buxhövdenite lään.

1435 on kohta esmakordselt mõisana mainitud[2].

1446 siirdus valdus Üxküllide kätte ja püsis nende omanduses 1702 aastani[3].

1534 olid Üxküllid pärast üht järjekordset Saare-Lääne piiskopkonna vaenust sunnitud Virtsu vasallilinnuse maha jätma ja mõnedel andmetel olevat Paadremas sealne mõisahoone siis kivist vasallilinnuseks välja ehitatud. Algselt olevat see olnud püstitatud kahekorruselisena, kuid pärast Põhjasõja aegseid purustusi ehitati ühekorruseliseks ringi[4].

II MS järel jäi peahoone varemetesse ja 1968 aastal tõmmati selle kõrgemad säilinud müürid traktoriga maha. Varemete lõunapoolsest osast on leitud ka üks XVI sajandist pärit väike raidkivi[5]. Baltisaksa ajaloolased on määratlenud mõisa peahoone linnuste hulka kuuluvaks.

Vana müür Paadrema mõisa peahoone keskel. Vaade kagusse

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Müürid on laotud pae ja väiksema maakivi segatehnikas ja on u. 1 m paksused. Ehitis oli loode-kagu suunaline ristkülikukujuline ja vähemalt kahekorruseline kivihoone. Loodekülje soklikorrusel on asunud ristvõlviga köetav kelder ja loodekülje läänenurga juures on jälgi mingist kinnimüüritud olnud väravaavast. Kirdekülje põhjanurga juures on vastu hoonekülge asetsenud mingi nelinurkne kõrvalehitis.

Praegune seisukord[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa peahoone kohal asetsenud vasallilinnusest on säilinud vundamendimüürid soklikorruse kõrguselt. Mõned üksikud müürijupid ulatuvad ka kõrgemale, kuid kuna sadeveed on pealtpoolt mördi minema uhtunud, siis need varisevad tasapisi. Jälgi vallikraavidest ei ole märgata, kuid ilmselt on olnud mõisa ümber mõni tiik.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Paadrema&F=M&C06=et KNR, Paadrema
  2. http://www.mois.ee/laane/paadrema.shtml Eesti mõisaportaal, Paadrema mõis
  3. Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk. 83, ISBN 978-9949-38-861-5
  4. H. Pirang, Das Baltische Herrenhaus, I Teil, Die älteste Zeit bis 1750, Riga 1926, lk. 36, 75
  5. Udo Hermann, Ajalooline uurimus, lk. 80-84