Pöidratas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Pöidratas on harilikult viiest pöiast jätkatud rattaringiga vankriratas[1]. Pöidratast, mis oli levinud üle kogu Eesti, kasutati põhiliselt veovankrite juures.

Kaarjas rattapöid lõigati välja kasepuust, kasutades piirelauda. Pöidasid oli tavaliselt 5, nad olid 10–13 cm paksused ning nad olid ühendatud omavahel salapulkadega (suurvarnapulgad). Iga pöid oli kahe kodara abil, mis ulatusid pöiast läbi, ühendatud rattarummuga. Rumm vähendas puutelje kulumist ning ohtu murdumiseks. Rummupuuks sobis paremini sitke ja kisklik paraja jämedusega kasetüvi. Rattategemisel tahuti rumm harilikult kirvega välja ja vesteti noa ning liimeistriga siledaks. Treitud rummud tulid eesti talurahva hulgas üldkasutusele alles ühes rautatud ratastega 19. sajandi teisel poolel. Vana rautamata puuratta rummu pikkus oli 30–40 cm, läbimõõt keskpaigast 18–20 cm.

Kodaraaugud lasti oherdiga rummusse ja raiuti peitliga neljakandiliseks. Kodarakohtade vähema kulumise tõttu võisid rattad aja jooksul muutuda kergelt kandiliseks. Selle vältimiseks löödi pöidadesse kodarate vahele 1–2 lisapulka (nekipulgad)[2].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti keele seletav sõnaraamat [1] vaadatud 28.03.2020
  2. Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 157

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]