Põlle lappimine
Põlle lappimine, ka põlle paikamine, oli eesti talupojapulmas pulmarituaali eraldi episood ning järgnes põlletamisele.[1]
Põlle lappimise algatas pruudi vend. Kurtes, et peigmees on ostnud katkise põlle, kutsus ta pulmalisi põlle lappima (nt Lüganuse, Juuru, Märjamaa, Laiuse jne). Põll asetati õlgedega kaetud põrandale ja seda tuli pulmalistel rahaga katta. Esimese mündi heitis peig. Peiupoisid tõid pulmalisi ükshaaval põlle lappima. Pruudi vend näitas piitsavarrega, siin on auk ja siin auk![2] Auku sobis lappida hõbe-, mitte vaskrahaga, hiljem pandi juba paberraha. Et pruudile tööd muretseda, siis visati tihti rahad õlgedesse (Audru). Mõnel pool raha pandi koguni võistu: pruudi sugulane pani raha ja ütles: «Pruudi käsi peal!», siis pani peigmehe sugulane ja ütles «Peigme käsi peal» (Põltsamaa) jne.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Ülo Tedre. Pulmasõnastik III
- ↑ Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2008. lk 321
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Põlle lappimine, TLM _ 207 G 254, Tallinna Linnamuuseum