Päikeseloomad

Allikas: Vikipeedia
Päikeseloom Actinophrys sol

Päikeseloomad ehk päikeselised (Heliozoa, harvem Heliozoea) on endine algloomade takson, mida käsitleti tavaliselt juurjalgsete hõimkonna klassina. Uuemais süstemaatikais on selle taksoni alarühmad paljudesse eluslooduse rühmadesse paigutatud.

"Loomade elu" asetab päikeseloomad alamklassina juurjalgsete klassi. [1]

Päikeseloomi on mitukümmend liiki. Mõned neist elavad magedas ja mõned soolases vees. [1]

Siia arvati paljud üherakulised organismid, kelle toesega kulendid ehk pseudopoodid väljuvad rakust radiaalselt ja andsid rakule päikese kuju.

Päikeseloom on hulktuumne ainurakne. Tema tuumaaparaat koosneb paljudest ühesugustest rakutuumadest. Need asuvad alati endoplasmas. Suurtel isenditel võib neid olla üle 200. [1]

Päikeseloomal on hästi palju kulendeid. Need on peenikesed, täiesti sirged ja suunduvad radiaalselt igas suunas. Kulendi sees on tugev elastne telgniit ja sellepärast säilitavad kulendid püsivalt oma kuju. Need kulendid meenutavad päikesekiiri ja andsid sellega kogu loomarühmale nime. Niisuguse ehitusega kulendit nimetatakse kiirkulendiks ehk aksopoodiks. [1]

Päikeseloom sigib pooldumise teel. Sellele eelneb tuumade jagunemine, mis toimub kogu kahe pooldumise vahelise aja jooksul. Pooldumise käigus nöördub päikeselooma keha kaheks enam-vähem ühesuguseks pooleks. Sugutu sigimise kõrval suudavad päikeseloomad ka suguliselt sigida, aga see kulgeb üsna keeruliselt. [1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Loomade elu", 1. kd., lk. 65-66