Otto (Ballenstedt)
See artikkel vajab toimetamist. (August 2012) |
Ballenstedti krahv Otto hüüdnimega Otto Rikas (u. 1070 - 9. veebruar 1123) oli esimene Askania dünastiast vürst, kes kutsus ennast Anhalti krahviks, ning ta oli ka lühikest aega Saksimaa hertsog. Tema poeg oli Albrecht Karu, kes hiljem vallutas slaavlastelt Brandenburgi ja nimetas ennast selle esimeseks markkrahviks. Otto oli Ballenstedti krahvi Adalbert II ja Meißeni markkrahvi Otto I tütre Adelheidi vanim poeg. Pärast oma äia Saksi hertsogi Magnuse surma aastal 1106 päris Otto märkimisväärse osa Magnuse valdustest ja lootis olla järgmine hertsog. Siiski nimetati tema asemel hertsogiks Lothar von Supplinburg. Aastal 1112, pärast Lothari põlu alla langemist, nimetas keiser Heinrich V Otto Saksimaa hertsogiks; kuid samal aastal läks ta keisriga tülli ning jäeti hertsogitiitlist ilma. Nüüd liitus ta Lothariga ja aitas Lotharil alistada Mansfeldi krahvi Hoyer I-st, kelle keiser oli aastal 1115 Saksi hertsogiks nimetanud.
Otto vallutas slaavlastelt alasid Zerbsti ja Salzwedeli ümbruses ning säilitas Lothari toetuse, kui Lothar sai aastal 1125 kuningaks. Ta sai ka Weimar-Orlamünde krahvkonna, mille pärija oli tema ema.
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Otto abiellus enne aastat 1095 Saksi hertsogi Magnuse tütre Eilikaga. Neil olid järgnevad lapsed:
- Albrecht Karu (1100–1170)
- Adelheid (suri aastal 1139)