Ostu kogukulu
Ostu kogukulu (ingl.k. Total Cost of Ownership; TCO) on summaarne kulu, mis sisaldab enne toote või teenuse ostmist, ostmise ajal ja pärast ostmist tehtud kulusid. Ostu kogukulu arvutatakse välja toote või teenuse omandamisel ja pärast omandamist tekkivad kulud. TCO kontseptsiooni alusel võib ostetud toote ja teenuse hind moodustada vaid osa selle ostuga seotud kogukulust. Ostu kogukulu kontseptsioon võeti kasutusele 1993 a. USA-s professor Lisa M. Ellrami poolt. [1]
Ostu kogukulu hulka kuuluvad toote ostuhind, ostmise kulud, veo- ja ekspedeerimiskulud, vastuvõtukulud laos, tollimine ja erinevad maksud (impordimaksud, aktsiisimaksud jne), hoiustamine, inventeerimine, varude hoidmise riskikulud, leppetrahvid tarnetega hilinemise eest, järeltarnete kulud, reklamatsioonide käsitlemise kulud, tagastuskulud, samuti ka administreerimis- ja arenduskulud jms kulud. [1]
Ostu kogukulu arvutamine põhineb loogilisel ning analüütilisel lähenemisel. Kõigepealt on vaja teha kindlaks kõik toote või teenusega seotud kulud. Seejärel on vaja arvutada ostupartii kulud ja pärast seda toote- või teenuseühiku kulud. Ostu kogukulu osakulud ja kuluelemendid taandatakse toote või teenuse ühikule, misjärel on neid hea kõrvutada, võrrelda ja otsustada, missuguselt tarnijalt tuleks hakata ostma või kellega jätkata koostööd ning kelle teenetest loobuda. [1]
Arvutamisel saavad nähtavaks kulud, mis ei kajastu otseselt soetuskuluna, vaid lisanduvad toote ostuhinnale varjatult ja kaudselt. Sageli on need varjatud kulud väga suured ja äärmuslikul juhul võivad isegi ületada toote või teenuse muutuvkulu. kogukulu arvutamine on juhtimisarvestuse kontseptsioon ja praktika, mis aitab hanke- ja ostutöötajail teha tarnijate valikul põhjendatud otsuseid. Kogukulu arvutamise eesmärk on toote või teenuse ostmise tegeliku kulu mõistmine. See on kompleksne lähenemine, mille puhul määravad ostja ja/või tarbija, milliseid kulutusi peetakse kõige olulisemaks toote omandamisel, tarbimisel ja sellele järgneval utiliseerimisel. [1]