Orienteerumisõpetus

Allikas: Vikipeedia

Orienteerumisõpetus on valdavalt hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud õppeaine, mis on otseselt seotud laste elus toimetulekuga ning lähtub õpilastele mõistetavatest ning elulistest teemadest.

Eestis kuulub orienteerumisõpetus kohustusliku ainena Toimetuleku riikliku õppekava koosseisu ning sisaldab peamiselt koduloo/olustikuõpetuse, geograafia, ajaloo ja kodanikuõpetuse ning loodusõpetuse ainestikku.

Orienteerumisõpetuse tundides tuginetakse erinevate meelte omavahelisele koostööle, õpetamise praktilisusele ning orienteerumisõpetuse tunnid peavad arvestama teistes tundides samal ajal õpetatavaid teemasid ja oskusi.

Orienteerumisõpe toimetulekukoolis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesmärgid:

  1. enesega toimetuleku oskuste õpetamine;
  2. õppimise alusoskuste kujundamine (kuulamine, jäljendamine, vaatlemine, võrdlemine, vestlemine, kirjeldamine jt);
  3. õpilase emotsioonide sihipärane mõjutamine;
  4. õpilase kõne ja/või alternatiivsete väljendusviiside arendamine;
  5. omandatud oskuste kasutamise võimaluste loomine.

Orienteerumisõpetuse põhiülesanded:

  • õpilaste üldise arengutaseme tõstmine;
  • ümbritseva vastu huvi äratamine;
  • algeliste, kuid seostatud teadmiste andmine koduloost, geograafiast, ajaloost, kodanikuõpetusest, loodusõpetusest;
  • ühiskonnale lojaalsete ning enesega võimalikult iseseisvalt toimetulevate kodanike kasvatamine.

Orienteerumisõpetuse tundide koormus on toimetulekukoolis 1. klassis 4 tundi nädalas; 2–4 klassis 5 tundi nädalas ning 5–9 klassis 7 tundi nädalas.