Oreli register

Oreli registriks võib lihtsalt ja kõigile arusaadavalt nimetada oreli häält, ilma milleta on pill lihtsalt vait. Orelil on ühisel tuulepõhjal viled, mis asetsevad eri kõrguse ja tämbriga rühmadena - registritena. Register koosneb vilede reast. Kui on mitmekordne register, näiteks Mixtur 4 fach, siis tähendab see, et register koosneb nelja vile reast.

Mitmekordseteks registriteks nimetatakse selliseid registreid, kus ühele klahvile vastab mitu (tavaliselt 2 kuni 5) vilet. Märgitakse fach, näiteks Mixtur 4 fach (neljakordne Mixtur), Cornett 3 fach (kolmekordne Cornett) jne. Kõigil ülejäänud registritel vastab ühele klahvile üks vile.

Keelregistriks nimetatakse registrit, mis koosneb keelviledest. Keelvile puhul tekib heli vile sees asuva keele vibreerimisel õhuvoolus. Keelregistrid on tugevamad ja kuuluvad oreli sooloregistrite hulka. Näiteks Fagott 8`, Trompet 8`, Posaune 16`, Trompetenbass 8`.

Kui klaveril tekib heli kohe klahvile vajutades, siis orelil tekib heli alles siis, kui organist teeb lahti mõne registri. Kui organist vajutab seejärel klahvile, siis avanevad tuulepõhja sees olevad ventiilid, õhk pääseb vilesse (viledesse) ja tekib heli.

Kõik sõltub sellest, mitut registrit kasutatakse. Organist kas teeb lahti või paneb kinni oreli mängupuldis asuvaid nuppe. Nuppudel on kirjas registrite nimetused. Organist peab teadma ja tundma registrite omapära, kõlavärvi ja helitugevust. Vastavalt sellele organist kasutabki mitmesuguseid registrite kombinatsioone.

Orelid on väga erineva registrite arvuga. Kõige vanem oreliregister on Principal sõnast praestare, mis ladina keeles tähendab 'ees seisma'. Principal asub alati oreli prospektis, ehk eespool. Need on need viled, mis on oreli esiküljel. Principali kõla on umbes selline, kui oli 14. sajandi orelitel. Oreliregistri leiutaja pole teada.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]