Omphalos

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Omphalos Delfi arheoloogiamuuseumis
Ümberjoonistus Ruvo nn Orestese krateerilt kujutab Orestest Omphalose külge klammerdumas

Omphalos (kreeka keeles ὀμφαλός omfalos 'naba') oli Delfis asuv iidne kultusetähis, Apolloni püha kivi, mida peeti maa keskpunktiks (sellest nimi). Omphalost hoiti Apolloni templis[1].

Delfist leitud sõlmedega võrgu taoliste reljeefidega kaetud munakujulist kivi, mis võib olla ka hilisem koopia kunagisest kivist, hoitakse tänapäeval Delfi arheoloogiamuuseumis[2]. Taolisi kultusega seotud nabakive on leitud ka mujalt Kreekast.

Nimest[muuda | muuda lähteteksti]

Kreeka sõna ὀμφαλός tähendab 'naba', aga ka kõike, mis asub millegi keskpaigas: kilbi keskel olevat nuppu; papüüruserulli keskel oleva pulga otsa jne. Kreeka müüdi järgi saatis Zeus kaks kotkast kahele poole lendu ning nende kohtumispaik oligi maailma naba. Kreeklaste seas oli laialt levinud uskumus, et selleks nabaks on Delfi, kuhu koha tähistamiseks paigutati kivi, mida nimetatakse omphalos'eks.

Pärimuse kohaselt on tegemist sama kiviga, mille Zeusi ema Rhea oli beebiriietesse mähituna andnud Kronosele Zeusi pähe allakugistamiseks[3].

Tähendus[muuda | muuda lähteteksti]

Omphalos't peeti vägevaks religioosseks objektiks, mille kaudu oli võimalik jumalatega suhelda, ent seda, kuidas temaga seotud kultus välja nägi, täpselt ei teata. Ilmselt asus üks omphalos templi lähedal õues ning teine templis sees, selle kõige pühamas alas (adyton).

Kirjanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Aischylose tragöödias "Eumeniidid" leiab preestrinna veriste kätega Orestese Apolloni templis omphalos'e külge klammerduvana, rüvetades nii kivi pühadust.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]