Omandipuutumatus

Omandipuutumatus tähendab keeldu isiku nõusolekuta võõrandada temale kuuluv omand. Omandipuutumatuse mõiste tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 32 lõike 1 lausest 1. Sõnad „omand“ ja „vara“ on samast sättest tulenevalt sünonüümid. See säte kehtestab omandipuutumatuse võrdse kaitse kõikidele isikutele.

Omandipõhiõiguse olemus

Põhiseaduse § 32 on omandipõhiõigus. Omandipõhiõigus hõlmab nii omandipuutumatust ja omandi kaitset (lõige 1 lause 1) kui ka isikute õigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada (lõige 2 lause 1). Riigikohus on märkinud, et §-s 32 sätestatud omandipuutumatuse ja võrdse kaitse ning omandi vaba kasutamise, valdamise ja käsutamise põhimõtted kehtivad vaid seaduslikult omandatud vara suhtes. Omandipõhiõigus on olemuselt vabaduspõhiõigus. Omandipuutumatust võiks lisaks nimetada eriliseks kaitsepõhiõiguseks (§ 32 lg 1 esimeses lauses on selgelt väljendatud sõna „kaitse“).

Põhiõiguse kaitseala ütleb, milliseid hüvesid ja kelle hüvesid mingi põhiõigus kaitseb. Omandipõhiõiguse isikuline kaitseala hõlmab nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid. Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik on põhiõiguste adressaat, mistõttu pole riigil võimalik §-s 32 sätestatud omandipõhiõigusele tugineda.

Omandipõhiõigus kaitseb omandit. Omandi õiguslik mõiste ulatub aga kinnis- ja vallasasjadest kaugemale. Paragrahv 32 on „üldisi varalisi õiguseid“ kaitsev norm. See tähendab, et omand hõlmab ka õiguseid ja võlaõiguslikke nõudeid. Omandipõhiõiguse esemelisse kaitsealasse kuuluvad seega kinnisasjad ja vallasasjad, asjaõiguslikud omandi- ja omandamisõigused, isiku vara tervikuna ja avalik-õiguslikud nõudeõigused mõnele rahalisele sooritusele, näiteks õigus pensionile.

Omandipõhiõiguse riive kontrollskeemi erisused

Põhiõiguse riive tähendab seda, et põhiõiguse adressaat mõjutab ebasoodsalt põhiõiguse kaitstavat õigushüve. Põhiõiguse riive võib seisneda näiteks seisundi, tegevuse või omaduse eemaldamises, kahjustamises või kõrvaldamises. Põhiõiguses sätestatud piiriklausel ütleb, millistel eesmärkidel on lubatud põhiõigust piirata. Omandipõhiõigus sisaldab kahte piiriklauslit (ehk kahte lubatud eesmärki, mille nimel võib omandipõhiõigust riivata). Need piiriklauslid sisalduvad § 32 lõigetes 1 ja 2.

Nendes lõigetes sätestatud piiriklauslid vastavad omakorda kahele võimalikule omandipõhiõiguse riive liigile. Teisisõnu, piiriklauslite rakendamine sõltub riive liigist. Omandipõhiõigust on esiteks võimalik riivata omandi omaniku nõusolekuta võõrandamisel (lühendina OONV). Omaniku nõusolekuta võõrandamine võib seisneda näiteks sundvõõrandamises või sundenampakkumises. OONV keeld tuleneb § 32 lõigetes 1 ja 2 ning see ongi omandipuutumatuse riive. Sellele riivele vastab kvalifitseeritud piiriklausel, mille kohaselt on adressaadil õigus omandit omaniku nõusolekuta võõrandada vaid „seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest.“ See tähendab, et kui põhiõiguse adressaat, näiteks riik, sundvõõrandab isiku omandi, võib põhiõiguse adressaat seda teha vaid seaduses sätestatud juhtudel ja üldistes huvides. Üldine huvi on siinkohal määratlemata õigusmõiste. Samuti on riik kohustatud sundvõõrandamise isikule kohe ja õiglase tasuga hüvitama.

Teiseks võib omandipõhiõigust riivata omandikitsenduse kaudu. Omandikitsenduseks on kõik sellised riived, mis pole sundvõõrandamine, sundenampakkumine või konfiskeerimine. Omandikitsendus seostub isiku omandi vabalt valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramisega. See riive vastab § 32 lõikes 2 lauses 1 sätestatule. Omandikitsendusele vastab lihtne piiriklausel , mis ütleb, et omandikitsendused sätestab seadus. See tähendab, et kitsendades isiku omandit, võib seadusandja ise valida eesmärgi, millega seda kitsendust põhjendada.