Oluline eksimus
Oluline eksimus (ingl essential error) on mis tahes tähtis eksimus, mille korral oleks tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik loobunud tehingu tegemisest või oleks ta teinud selle hoopis teistsugustel tingimustel[1]. Eksimuse all mõistetakse ebaõiget ettekujutust tegelikest, eelkõige faktilistest asjaoludest[2]. Olulise eksimuse mõjul tehtud tehingut saab tühistada, kui teisele lepingupoolele tehakse kehtiv tühistamisavaldus. Sellega muutub tehing kehtetuks[3].
Tehingu tühistamise õigus tekib isikul siis, kui tehingu tegemisel esinesid järgmised asjaolud:
a. Esines eksimus tehingu asjaoludes
b. See eksimus loetakse oluliseks lepingut mõjutanud asjaoluks
c. Esineb mõni otseselt seaduses väljatoodud olukord
d. Tehingu tühistamist sooviv pool ei kandnud ise tehingu tegemise ajal eksimuse riski.[4]
Eksimus ja selle vormid [muuda | muuda lähteteksti]
Eksimus on mis tahes ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest[1]. Eksimus võib olla seotud mitme asjaoluga, nt tehingu sisuga, tagajärgedega või tehingu tegemise aluseks olevate asjaoludega. Ebaõige ettekujutusega tehingu sisust võib olla tegu juhul, kui tehingut sõlmiv isik teeb enda tahte väljendamisel vigu: kasutab ebaõigeid termineid või sõnastust. Nii saab eksimusena käsitleda olukorda, kus isik määrab müügilepingu eseme hinnaks 690 eurot, aga lepingusse kirjutab 960 eurot. Peale hinna võib ebaõige ettekujutus lepingu sisust väljenduda ka eksimuses, mis on seotud tehingu objekti omadustega. Selliselt on eksimusega tegu juhul, kui ostja arvab, et müügilepingu objekt on tuntud kunstniku teos, aga tegelikult on see vaid teose koopia. Ebaõige ettekujutus tehingu tegemise aluseks olevatest asjaoludest on olukord, kus tehingut teinud isikul on ebaõige ettekujutus asjaoludest, millest tuleneb tehingu tegemise tahe ja motiiv. Motiivieksimus on näiteks olukord, kus käendaja eksib käendatava varalise seisukorra hindamisel, arvates, et see on hea, ning selle tõttu on ka käenduse risk väike. Tegelikult on aga olukord vastupidine, ja kui käendaja oleks teadnud käendatava halvast varalisest seisukorrast, poleks ta samasugust tehingut teinud. Eksimusega on tegu ka juhul, kui tehingu teinud isikul oli ebaõige ettekujutus tehinguga kaasnevatest õiguslikest asjaoludest.[5]
Olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistamine[muuda | muuda lähteteksti]
Tehingu tühistamise õiguse realiseerimiseks peab eksimuse riski kandma ka tehingu teine pool. Teine pool kannab riski kolme tüüpi juhtumite korral:
- tehingu teine pool on tehingu teinud isiku eksimuse ära tundnud;
- teine pool on põhjustanud ise eksimuse;
- tehingu teine pool on eksinud samas asjas.[6]
Tehingu tühistamiseks on vaja, et tehingu tühistamise õigusega isik teeks tühistamisavalduse. Tühistamine toimub kohtuväliselt ja õigus selleks on kujundusõigus.[7] Tehingu tühistamine toob kaasa selle tagasitäitmise koos võimalusega esitada kahju hüvitamise nõue. Sellega taastatakse olukord, kus isik oleks olnud, kui ta poleks tühistatud tehingut üldse teinud.[8] Täpsemalt reguleerib eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistamist tsiviilseadustiku üldosa seadus[1].
Teise poole põhjustatud eksimus[muuda | muuda lähteteksti]
Enne tehingu tegemist on lepingupooled kohustatud esitama üksteisele üksnes tõeseid andmeid. Ebaõigete andmete avaldamise keeld hõlmab üldiselt ainult faktiliste andmete avaldamist (s.t ei puuduta subjektiivseid andmeid ega väärtushinnanguid). Ebaõigete andmete all on mõeldud nii andmeid tehingu eseme omaduste kohta kui ka muid asjaolusid, mis võivad mõjutada teise poole ettekujutust lepingu esemest.[9]
Lisaks ebaõigete andmete avaldamise keelule on pooltel kohustus lepingu teist poolt lepinguga seotud olulistest asjaoludest teavitada. Kui isik seda ei tee, võib teisel poolel tekkida tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus, mis loob aluse leping tühistada.[9]
Teisele poolele äratuntav eksimus[muuda | muuda lähteteksti]
Teisele poolele äratuntav eksimus on olukord, kus tehingu üks pool oli või pidi olema teise poole eksimusest teadlik, kuid ei parandanud teda. Äratuntav eksimus on ka see, kui eksitav pool suhtus eksimusse neutraalselt – isik ei tahtnud teist poolt tehingut tegema kallutada, kuid ta tajus ja/või möönis teise poole eksimust ja oli sellegipoolest nõus lepingut sõlmima.[10]
Jagatud eksimus[muuda | muuda lähteteksti]
Jagatud eksimus on olukord, kus mõlemad tehingu pooled lähtusid tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest. Seesama ekslik asjaolu peab selleks, et olla lepingu tühisuse aluseks, mõjutama mõlema poole tahet tehingut teha. Ühise eksimusega ei ole seega tegu, kui mõlemal poolel on tehingu tegemise asjaoludest ebaõige ettekujutus, kuid see asjaolu on tähtis ainult ühe poole jaoks ning ei mõjuta teise poole tahet tehingut teha.[11]
Seega peavad jagatud eksimuse puhul esinema järgmised tunnused:
- Kumbki lepingupool ei saanud lepingu asjaoludest õigesti aru ja/või toetus lepingu tegemisel valedele asjaoludele
- Eksimus lepingu asjaoludes mõjutas mõlema poole tahet lepingut sõlmida
- Lepingupooled poleks asjaoludest õigesti aru saades lepingut kas üldse teinud või oleksid selle teinud teistsugustel tingimustel.
Asjaolud, mis välistavad tehingu tühistamise õiguse[muuda | muuda lähteteksti]
Tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot[1]. Eksimuse riski kandmise põhimõtetest lähtudes on võimalikud kolm kategooriat:
- käibearusaamal põhinev ühiskondlik hinnang eksimuse riski erandlikust jagunemisest üksikjuhtumil;
- eksimuse riski jagamine tehingu iseloomu eripärast lähtudes;
- ühe poole riski otsene ülevõtmine[12].
Tehingu tühistamise korral tuleb hinnata, mis pool kannaks eksimuse riisikot tehingu kehtivuse korral ja seda eelkõige tehingutes, kus üks tehingupooltest võtab endale teadlikult konkreetsete asjaolude tegelikkusele mittevastavuse riski. Sellise tehingu näiteks on hoonestatud kinnistu müügileping, mille alusel on välistatud müüja vastutus kinnistu või hoone varjatud puuduste eest. Juhul, kui eelnimetatud hoones avastatakse ulatuslikud majavammi kahjustused, ei saa ostja müügilepingut riskijaotuse reegli kohaselt eksimuse tõttu tühistada, sest tehingu alusel lasub varjatud puuduste esinemisega seonduv riisiko temal. Erand on olukord, kus müüja teadis varjatud puuduste olemasolust ja ei teavitanud sellest ostjat. Sel juhul on ostjal muu hulgas õigus tühistada müügileping müüjapoolse pettuse tõttu.[8]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Tsiviilõigus üldosa seadus. – RT I, 06.12.2018, 3.
- ↑ I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2010, lk 299-300.
- ↑ I. Kull, V. Kõve, P. Varul jt. Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura 2012, lk 153.
- ↑ I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi jt. Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura 2012, lk 154.
- ↑ I. Kull, V. Kõve, P. Varul jt. Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura 2012, lk 155.
- ↑ M.Käerdi. Oluline eksimus tsiviilõiguses. Tallinn: TÜ õigusteaduskond 2002, lk 77-78.
- ↑ I. Kull, V. Kõve, P. Varul jt. Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura 2012, lk 152.
- ↑ 8,0 8,1 I. Kull, V. Kõve, P. Varul jt. Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura 2012, lk 162.
- ↑ 9,0 9,1 K. Saare, K. Sein, M. A. Simovart. Tehingu tühistamise aluseks oleva eksimuse ja pettuse piiritlemine. Juridica X/2007, lk 708.
- ↑ K. Saare, K. Sein, M. A. Simovart. Tehingu tühistamise aluseks oleva eksimuse ja pettuse piiritlemine. Juridica X/2007, lk 709.
- ↑ I. Kull, V. Kõve, P. Varul jt. Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura 2012, lk 161.
- ↑ Oluline eksimus tsiviilõiguses, lk 79.