Organisatsioonilis-tegevuslik mäng

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt ODI mäng)

Organisatsioonilis-tegevuslik mäng on interdistsiplinaarsete probleemide lahendamise meetod, milles kasutatakse erinevaid vorme alates teaduskonverentsist kuni psühhodraamani. Mäng kestab mitu päeva, sageli nädal. Osalejateks on probleemi erinevaid aspekte hästi valdavad spetsialistid ja probleemi lahenduseni jõudmises huvitatud isikud. Mängu valmistavad ette ja juhivad metodoloogilise ettevalmistusega isikud. ODI-mängude väljatöötamine toimus Moskva metodoloogilises koolkonnas Georgi Petrovitš Štšedrovitski juhtimisel. Palju aastaid kestnud mõttetegevus metodoloogilise uurimise ja pedagoogikaalste otsingute teel oli spordi teemal korraldatud mitmepäevaseid intellektuaalseid mänge olümpiakoondise treeneritega.

1979. aasta suvel saadi tellimus Uraali regiooni laiatarbekaupade sortimendi väljatöötamiseks. Tellimuse täitmiseks kavandati meetod, mida hakati nimetama ODI. Metodoloogidel kulus ettevalmistamiseks (projekteerimiseks) 25 päeva jooksul 44 tundi töökoosolekuid, ettevalmistuse sisu iseloomustavad alajaotused orgprojekt, programm, plaan, osalejate rollid ja ampluaa jne. ODI-1 toimumispaigaks oli Novaja Utka, ajaks 18.–26. august. Mängu tulemus tellija, korraldajate ning kõigi osalejate jaoks ületas kõiki ootusi. Metodoloogide mängust väljatuleku etapp toimus 27.–28. augustil rongis toimus korraldusmeeskonna refleksioon.

ODI korraldus lühidalt (koostanud mängutehnik KRIVOPALTSEV)

Üldistungid on pidevalt mängu juhtimise instrumendid mängujuhi poolt. Mängujuhi häälestavad ettekanded ja märkused on tema üks võimsamaid instrumente.

Mängu orgprojekt on elastseks raamiks, mida kergesti ja küllalt sageli mängu käigus muudetakse sõltuvalt mängu situatsioonist ja sellise pöörde vajalikkusest. Refreiming (=sündmuse või väljaütlemise mõtte muutumine selle vaatlemise raami muutmise tõttu”) – standardne võte ODI tehnikas, mis teenib ülesannete lahendamise eesmärki sellise pöörde tegemiseks.

Mängu üldine mõte („kavatsus” või „ülimõte”) on teada vaid mängujuhile (siis tekib „mäng mängus”) või see töötatakse välja ühises mängueelses töös või siis mängu enese käigus.

Mängutehnikute positsioon erineb põhimõtteliselt mängijate positsioonist – esimesed ei tööta ettekannete sisuga, vaid mängu mõtte ja situatsiooniga. Mängutehnikud „mängivad” mängijate, mängujuhi, teiste mängutehnikutega jne.

Mängujuhi ja mängutehnikute instrumentideks on väga mitmekesised mängulise mõjutuse vormid:

• „metafoorne sisuline sissevise”

• „kahtluse alla panek”

• „provotseerimine”

• „konsultatsioonid”

• „küsitlused” („voprošanije”) ilmses ja varjatud vormis

• normide ja näidiste etteandmine

• defitsiitidega seotud küsimuste ja sümbolite demonstratiivne külgeriputamine

• mängijate varjatud kaasamine spetsiaalselt organiseeritud”organisaatorite nõupidamistesse” jne

Mängutehnikud juhivad enamjaolt grupi- ja gruppidevahelisi protsesse. Nad vastutavad mängu lõpptulemuse eest.

Mängu käigus püstitavad mängutehnikud regulaarselt ja korrigeerivad mängu efektiivsuse väljapeilimise ülesandeid selle lõppmõtte suhtes (konetšnõi smõsl). Seejuures kasutatakse mängijate toimingute, seisundite ja situatsioonide väljapeilimist ka mänguvälisel (isiklikul) ajal. Neid andmeid süstemaatiliselt kogutakse ja analüüsitakse mängujuhi poolt, kes võtab vastu otsuse mängu orgprojekti säilitamiseks või järsuks muutmiseks.

Mängujuht on pidevalt mängus ja ei lase käest mängusituatsiooni. ODI-protseduuris on võimatud, mõttetud mängu käigu ilustamise positsioonid mängutehnikute poolt. On ainult mängu efektiivsuse idee lõppeesmärgi ja lõppmõtte vaatepunktist. Mängutehnikute toimingute efektiivsust reglemendi ja orgprojekti täitmisel ei hinnata üldse, kuna see on mõttetu käik.

Metodoloogilised konsultatsioonid ja ekspertkonsultatsioonid konkreetse jooksva sisu kohta (aga mitte vaid protseduuri üldise konteksti kohta) on väga võimsad mängu juhtimise ja selle lähitulevikus vajalike tematismide poole pööramise faktorid.



1980. aastal hakkasid ODI-mängudel osalema Eestist Valdo Ruttas, Jüri Plink, Mati Pärn ja Toomas Hansson.

vene организационно-деятельностная игра (ОДИ)

Selle eeskujul loodi Eestis mõttetalgud

[1]