Notari ametiteenus
Notari ametiteenus on notari osutatav erialane teenus, mida ta võib pakkuda lisaks kohustuslikele ametitoimingutele.[1]
Pakutavad ametiteenused[muuda | muuda lähteteksti]
Notar on vaba valima, milliseid ametiteenuseid ta pakkuda soovib.[2] Võimalikud pakutavad ametiteenused on:
- nõustamine maksundus- ning välismaa õiguse alaselt, mis ei toimu tõestamistoimingu raames;
- lepitamine;
- vahekohtunikuna tegutsemine;
- enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ning nende tulemuste tõestamine;
- vande all antava tunnistuse tõestamine ja vannutamine;
- avalduse ja teate edastamine ning tõendi väljaandmine sellise edastamise toimumise või võimatuse kohta, mis ei ole tehtud ametitoimingu raames;
- äriseadustiku § 63 lg-st 1 tulenev kontaktisiku teenuse osutamine;
- õigusnõustamine, mis ei toimu tõestamistoimingu raames;
- raha, v.a sularaha, väärtpaberite, dokumentide ja muude esemete hoiule võtmine, mis ei ole ametitoimingu või sellega kaasneva kohustuse raames.[1]
Info konkreetse notari poolt pakutavate ametiteenuste kohta on leitav Notarite Koja kodulehelt.[1]
Nõustamine ametiteenusena[muuda | muuda lähteteksti]
Nõustamine võib tähendada dokumendi koostamist ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist notari kaudu.[2]
Notaril on õigus esindada isikut kohtus hagita asja menetluses. Registriasja kohtumenetluses võib notar olla esindaja ainult siis, kui tegu ei ole sama notari poolt tõestatud dokumendiga.[2]
Lisaks võib notar esindada pärijat pärandvara pankrotimenetluses.[2]
Hoiustamine ametiteenusena[muuda | muuda lähteteksti]
Hoiustamine, mis ei ole tõendamistehinguga kaasnev kohustus või ei tulene VÕS §-s 120 sätestatud hoiustamisest vastuvõtuviivituse korral, on ametiteenus.[2]
Ametiteenuste osutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Ametiteenuse osutamisel on notar avalik-õigusliku ameti kandja.[2]
Kohustused[muuda | muuda lähteteksti]
Notar peab olema erapooletu ja usaldusväärne.[2]
Ametiteenuse käigus saadud informatsiooni on kohustus hoida saladuses niivõrd, kui see pole seadusega teisiti sätestatud. Notarite koda kehtestab ametiteenuste jaoks koostatud dokumentide säilitamise tähtajad ning säilitamise ja üleandmise korra.[2]
Notaril on õigus keelduda konkreetsele isikule ametiteenuse osutamisest ilma põhjenduseta, kuid kui ta on juba korra nõustunud ametiteenuse pakkumisega, ei ole tal õigus sellest hiljem keelduda.[1]
Osutatavad ametiteenused peavad olema kaetud notari ametikindlustuslepinguga.[2]
Notar ei tohi ametiteenuseid pakkuda, kui ta ametisolek on peatatud.[2]
Peatamine ja edasilükkamine[muuda | muuda lähteteksti]
Notar võib ametiteenuse osutamist edasi lükata, kui see on vajalik:
- täiendavate dokumentide saamiseks;
- ekspertiisi teostamiseks;
- teenusega seotud fakti või õiguse vaidlustamiseks asjast huvitatud isiku taotlusel.[2]
Notar võib peatada ametiteenuse osutamise, kui see on kas hagi tagamiseks vajalik või see on kohtumääruse alusel esialgne õiguskaitse.[2]
Kui notar on ametiteenuse osutamise edasi lükanud või peatanud, on teenuse taotlejal õigus saada kolme tööpäeva jooksul sellekohane põhjendus. Notar on kohustatud teavitama taotlejat antud nõude esitamise õigusest.[2]
Tasu[muuda | muuda lähteteksti]
Notar ning teenuse tellija lepivad kokku ametiteenuste hinna.[3] Seda tuleb teha enne teenuse osutamist. Tasu kokkulepe peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.[2]
Kui notar osutab lepitusteenust Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu kaudu, ei ole pooled vabad hinda ise kokku leppima.[3]
Teenuse osutamise koht[muuda | muuda lähteteksti]
Notar võib ametiteenuseid osutada oma tööpiirkonnas. Väljaspool oma tööpiirkonda võib notar osutada vaid lepitamisteenust, tegutseda vahekohtunikuna või viia läbi ja tõestada enampakkumist, hääletamist, loosimist ning liisuheitmist.[2]
Väljaspool Eestit on notaril keelatud ametiteenuseid osutada. Teises riigis tehtud tõestamistoimingud on tühised.[2]
Teiste riikide kodanikud ning kodakondsuseta isikud võivad taotleda ametiteenuste osutamist samas korras nagu Eesti kodanikud.[2]