Normaalne mikrofloora
Normaalne mikrofloora on meie keha peal ja sees elavad mikroorganismid, kellest osa on kasulikud, enamik aga lihtsalt kahjutud. [1]
Inimese normaalne mikrofloora on väga keeruline ökosüsteem, mis koosneb umbes 1014 erinevast mikroobist. Mikroobide arvukus varieerub vastavalt inimkeha piirkonnale. Kõige enam on leitud mikroobe inimese seedetraktist (kõige enam jämesooles), kuid normaalne mikrofloora on olemas ka suguteedes, suus, hingamisteedes, nahal ja mujal. Peamiselt leidub soolestikus bifidobakterid, bakteroide, piimhappebakterid ja soolekepikesi.[2] Enamik inimkehas leiduvaid mikroobe on peremeesorganismi suhtes heatahtlikud ja moodustavad inimesega kasuliku koosluse.
Organismi mikrofloora tähtsus seisneb:
- Organismi immuunsüsteemi stimuleerimises.
- Seedeprotsessis osalemises - toitainete lõhustamine, ensüümide stimuleerimine.
- Ainevahetuses osalemises - vitamiinide, aminohapete ja lühikese ahelaga rasvhapete süntees.
- Organismi kolonisatsiooniresistentsuse tagamises - tõkestab patogeensete mikroobide pääsemist samale territooriumile. [3]
Mikrofloorat ennast mõjutavad kõik bakterid ja viiruslikud infektsioonid, toidumürgitused, antibiootikumid, hormoonpreparaadid ja ka igapäevane toit, kui see pole kvaliteetne. Kõik see segab normaalset, nii öelda heade bakterite kasvu ja nende funktsioneerimist ning süsteem ongi häiritud. Kui inimesed peavad pidevalt võtma mingit ravimi, oleks vajalik tarvitada ka probiootikume.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
1. Tenhunen, A. & Hain, E. & Venäläinen, J. & Tihtarinen-Ulmanen, M. & Holopainen, M. & Sotkas, P. & Happonen, P. & Sepp, T. 2011. Bioloogia gümnaasiumile, I osa. https://www.opiq.ee/Kit/Details/28. 10.02.2024
2. Lorents, A. Mikrofloora. https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/mikrobioloogia/?MIKROFLOORA. 10.02.2024
3. Ilves, L. 2004. Mikroobid nahal ja suus. https://www.hambaarst.ee/artiklid/570. 10.02.2024
4. Postimees/Scanpix. 2009. Tervise võti on soolestikus. https://novaator.err.ee/251859/tervise-voti-on-soolestikus. 10.02.2024