Norberto Ramírez
Norberto Ramírez Áreas (1800 León – 1856 sealsamas) oli Nicaragua poliitik ja jurist, aastail 1849-1851 Nicaragua ülemdirektor.[1]
Norberto Ramíreze tütar oli Mercedes Ramírez de Meléndez.
Aastal 1840 toimus Kesk-Ameerika Liitvabariigi San Salvadori garnisonis ülestõus, mida juhatas Francisco Malespín. See sundis liitvabariiki esindava ülemdirektori Antonio José Cañase ametist lahkuma. Malespín lootis sellega ise piirkonnas võimule tõusta, jättes Cañase võimule üksnes nimeliselt, ent tekkinud võimuvaakumis sai uueks ülemdirektoriks hoopis Norberto Ramírez. Tema võimuloleku ajal toimus Petronilo Castro juhitud indiaanlaste ülestõus. 7. jaanuaril 1941 andis ta võimu üle Juan Lindole, kellest sai riigi esimene president.[2]
Norberto Ramíreze tütar oli Mercedes Ramírez de Meléndez, kahe hilisema El Salvadori presidendi, Jorge Meléndeze ja Carlos Meléndeze ema.
Kui Nicaragua ülemdirektor José María Guerrero oli sunnitud terviseprobleemide tõttu ametist lahkuma, määras ta enda asemele Bernardo Toribio Terán Prado. Märtsis määras parlament Teráni asemel kohusetäitjaks José Benito Rosalese, kes oli ametis uute valimisteni.[3] Valimised võitis Norberto Ramírez, kelle võimuloleku ajal sõlmisid USA ja Suurbritannia lepingu Nicaragua kanali ehitamiseks. Lepingu sõlmimisel oli kohal ka Ramírez. Hiljem andis see leping USA-le aluse Nicaragua sisepoliitikasse sekkumiseks.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Nicaragua worldstatesmen.org
- ↑ https://web.archive.org/web/20070531133251/http://www.casapres.gob.sv/presidentes/pres/nramirez1841.htm
- ↑ La Prensa, 20. November 2001 Historia de las elecciones
- ↑ Pre-revolutionary Nicaragua
| Eelnev José Benito Rosales y Sandoval |
Nicaragua ülemdirektor 1. aprill 1849 – 1. aprill 1851 |
Järgnev Justo Abaunza |