Nodularia
Nodularia on sinivetikate perekond, kuhu kuulub ligemale 21 liiki vetikaid. [1]Nodularia liike võib leiduda nii mullastikus, avavees, bentoses kui ka perifüütonina.[2]Perekonna tüüpliigiks peetakse riimveelistes veekogudes ulatuslikke toksilisi õitsenguid põhjustavat Nodularia spumigena't. [3] Samuti peetakse teadaolevatest Nodularia perekonna liikidest Läänemerel Nodularia spumigena't kõige laiaulatuslikuma negatiivse mõjuga liigiks.[3]
Klassifitseerimine[muuda | muuda lähteteksti]
Nodularia perekonna liikide klassifitseerimise aluseks on üldjuhul olnud vetikarakkude morfoloogilised ja ultrastrukturaalsed erinevused.[2] Aluseks on olnud ka liigi võime toksiine toota, moodustada gaasiga täidetud vesiikuleid või ökoloogilised erinevused.[2] Planktilisteks liikideks, mis toodavad gaasiga täidetud vesiikuleid loetakse näiteks Nodularia spumigena't, Nodularia baltica't, Nodularia litorea'd ja Nodularia crassa't.[2] Bentilisteks, perifüütonil või mullastikus elavad liigid, mis veepinnal ei hõlju on näiteks Nodularia harveyana, Nodularia sphaerocarpa ja Nodularia willei.[2]
Läänemere õitsengud[muuda | muuda lähteteksti]
Nodularia perekonna planktiline vetikaliik Nodularia spumigena põhjustab Läänemeres suve teisel poolel sageli õitsenguid, mis võivad katta kuni 60 000 km2.[2] Õitsengutele on iseloomulik tihe rohekat tooni vetikavaip, mis eelistab just Läänemere soolasemaid piirkondi.[4] Ulatuslike õitsengute eelduseks on tihtilugu väga soe ja tuulevaikne ilm.[3] Märkimisväärne on ka asjaolu, et Nodularia perekonna liikide jaoks on limiteerivaks toitaineks sageli just fosfor, mitte lämmastik.[3]
Toksilisus[muuda | muuda lähteteksti]
Nodularia perekonna vetikaliikidest on Läänemeres tugeva toksilise mõjuga vaid Nodularia spumigena.[3] Nodularia spumigena toksilisusest oldi teadlikud juba 19. sajandil, kuid alles 1970. aastate lõpus õnnestus teadlastel eraldada toksiin nodulariin.[3] Nodulariin on olemuselt tsüklilise struktuuriga maksatoksiin, mis on võimeline põhjustama tõsist mürgistust loomadel, kes tarbivad õitsengukoldest vett.[3] Samuti on kinnitust leidnud nodulariini kantserogeensed omadused.[2] Kuigi Nodularia spumigena on võimeline koos eksisteerima ka teiste sinivetikaliikidega ning paljudest Nodularia spumigena õitsengukolletest on leitud liike nagu Aphanozimenon või Flos-aquae, siis toksiine eritab vaid Nodularia spumigena ning bentoses vähemal määral Nodularia sphaerocarpa.[3][5] Seejuures on teada, et mitte kõik õitsengukolded pole toksilised, vaid ainult teatud keskkonnatingimuste saabudes eritab vetikas toksiine.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ M.D. Guiry in Guiry, M.D. & Guiry, G.M. 2020. AlgaeBase. World-wide electronic publication, National University of Ireland, Galway. Juurdepääs http://www.algaebase.org Vaadatud aprill 2020.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Laamanen, M. J., Gugger, M. F., Lehtimäki,J. M., Haukka, K., Sivonen, K. 2001. "Diversity of Toxic and Nontoxic Nodularia Isolates (Cyanobacteria) and Filaments from the Baltic sea". Applied and Environmental Microbiology. United States: American Society for Microbiology. Volume 67. Juurdepääs https://web.archive.org/web/20170802083750/http://aem.asm.org/content/67/10/4638.full Vaadatud aprill 2020.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 Sivonen, K., Kononen, K., Carlmichael, W.W., Dahlem, A. M., Rinehart, K. L., Kiviranta, J., Niemelä, S. I. 1989. "Occurence of the Hepatotoxic Cyanobacterium Nodularia Spumigena in the Baltic Sea and the Structure of the Toxin". In Levin, A. J. Applied and Environmental Microbiology. United States: American Society for Microbiology. Volume 55. Juurdepääs https://web.archive.org/web/20151212014134/http://aem.asm.org/content/55/8/1990.short Vaadatud märts 2020.
- ↑ Uronen, P. 2007. "Harmful Algae in the Plantonic Food Web of the Baltic Sea". Monographs of the Boreal Environment Research. Finland Helsinki: Finnish Environment Institute. Volume 12. Juurdepääs https://www.researchgate.net/publication/47933427_Harmful_algae_in_the_planktonic_food_web_of_the_Baltic_Sea Vaadatud aprill 2020.
- ↑ Gehringer, M. M., Adler, L., Roberts, A. A., Moffitt, M. C., Mihali, T. K., Mills, T. J., Fieker, C., & Neilan, B. A. 2012. "Nodularin, a cyanobacterial toxin, is synthesized in planta by symbiotic Nostoc sp." Multidiciplinary Journal of Microbial Ecology. Wageningen: International Society for Microbial Ecology. Volume 6. Juurdepääs https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3446798/#bib4 Vaadatud aprill 2020.