Nikotiinisõltuvus noortel

Nikitiinisõltuvus noortel (inglise keeles nicotine addiction in young people) on üks kahjulikumaid ja levinumaid harjumusi noorte seas.  Teismeeaeg on lapse elus keeruline etapp. Lapsepõlvest täiskasvanuikka üleminek võib olla keeruline ja paljud noored hakkavad suitsetama, isegi kui täiskasvanud neid hoiatavad, ilma et nad mõistaksid selle harjumuse ohtu. Suitsetaja kahjustab mitte ainult oma tervist, vaid ka teiste tervist. Kui peres suitsetavad täiskasvanud, siis nende lapsed puutuvad juba varajases eas kokku passiivse suitsetamisega.

Statistika

Uuringud näitavad, et 15–19-aastaste hulgas suitsetavad 7% tüdrukutest ja 40% poistest. Kutseõppeasutustes on suitsetavate õpilaste osakaal veelgi suurem: 64% tüdrukutest ja 74% poistest. Kõige murettekitavam on see, et iga kümnes neist on juba tubakasõltuvuses.

Tänapäeval on tohutul hulgal nikotiinitooteid, mis asendavad tavalisi sigarette. Praeguseks on üha enam noori lõpetanud tavaliste sigarettide suitsetamise ja läinud üle sellistele asjadele nagu snus või e-sigaretid.

Tubaka liigid ja nende kahju organismile

Sigaret

Sigaret on tavaline, enimkasutatav tubakatoode. See on õhukesse sigaretipaberisse pakendatud peenestatud tubaka rull, mille ühes otsas on erinev filter, mis sõltub firmast. Hingates sisse tubakasuitsu, milles olevad ained imenduvad vereringesse, satuvad need kõikjale inimese kehas. Ei ole ühtegi organit, mida tubakas olevad ained organismi ei kahjustaks. Puhas nikotiin on väliselt nagu õli, värvusetu vedelik, mis lahustub hästi vees.

Millistest ainetest üldse koosneb sigaret: atsetoon (mida tuntakse kui küünelaki eemaldajat), ammoniaak (kasutatakse pesuvahendites), arseen (mürk), benseen (kütuse lisa), metopreen (taimekaitsevahend), kaadium (metall), butaan (gaas), süsinikmonoksiid (heitgaas), DDT (putukamürk), väävelhape (söövitava toimega hape), tsüaniid (mürgine ühend) jt. Suitsetamisharjumuse mõju on seotud nikotiini võimega vallandada dopamiini – aju toodetud aine, mis on seotud naudingutundega. Kuid pikka aega pärsib nikotiin aju võimet naudingut kogeda. Seetõttu vajab suitsetaja iga kord sama rahulolu saavutamiseks üha rohkem psühhotroopset ainet. (Курительные табачные изделия, s.a.)

Snus

Snus on suitsuvaba märg tubakatoode, mida müüakse lahtiselt või pakitakse väikestesse kottidesse. Kotid on saadaval erinevates suurustes, neid saab niisutada või kuivatada. Viimane tagab nikotiini pikema imendumise veres ja seega pikema toime. Snus on saadaval ka erinevates kontsentratsioonides, nii standardses kui ka vähendatud tubakas. Tavaliselt asetatakse snus ülemise huule alla.

Snus on noorte seas üha populaarsem, sest snus müüakse turunduse mõttes kvaliteetselt kujundatud pakendis, mis köidab noorte tähelepanu. Snus’i saab kasutada nii koolis kui ka kodus täiskasvanute eest märkamatult, kuna teismelised üritavad selle tarbimist sageli varjata. See ei eralda suitsu ega lõhna tubaka järele. Selle tubakatoote üks eelis on see, et see on hingamisteede organitele kahjutu, kuna põlemisprotsessi ja suitsu ei teki.

Elektroonilised sigaretid

Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret on elektrooniline seade, mille kasutamine imiteerib suitsetamist. Esimene e-sigaret valmistati 1965. aastal USA-s. See koosneb põhiliselt kolmest komponendist: aurustist, küttekehast ja akust. Praegu toodetakse seda paljude erinevate kujundustega. Ainete aurumine toimub kõrgel temperatuuril ja keemilised segud võivad sisaldada nikotiini, võivad ka mitte. Sees olevad kapslid sisaldavad samuti palju propüleenglükooli, glütseriini, lõhna- ja maitseaineid, mis on kantserogeensed. Kui inimene tarvitab e-sigaretti, siis tema organismis hakkavad toimuma samad protsessid nagu ka sigarettide suitsetamisel. Seega on nende tarvitajatel risk haigestuda samadesse haigustesse nagu teistelgi suitsetajatel.

Tänapäeval ei paku tavalised sigaretid teismelistele enam huvi, kuid nikotiinisõltuvus pole kuhugi kadunud. Kaasaegsed e-sigaretid on muutunud noorte seas trendiks. Kõige sagedamini hakkavad noored neid suitsetama moesuundade ja veendumuste tõttu, et võrreldes sigarettidega ei kahjusta e-sigaretid tervist ning on ohutumad kui tõrv ja keemilised sulamid tubakasigarettides. Tegelikult on e-sigareti tarvitamine siiski terviserisk. Järk-järgult tekib ka e-sigareti suitsetajal nikotiinisõltuvus. Praegu on neid tohutult palju: erinevad maitsed, ilus välimus, meeldiv lõhn ja nende kättesaadavus provotseerivad noori neid üha enam ostma.

Suitsetamise mõju teismelise kehale

Suitsetamine mõjutab tervist järgmiselt.

-       Tekivad kopsuvähk ja hingamissüsteemi haigused.

-       Närvirakud on ammendunud, aju jõudlus väheneb.

-       Nikotiin koormab südant, ahendades veresooni.

-       Nägemine kannatab: värvitaju muutub ja glaukoomi oht suureneb.

-       Kuulmistaju halveneb kuulmiskoore funktsioonide pärssimise tõttu.

-       Kilpnääre ei tööta korralikult, mis põhjustab pulssi, ärrituvust ja nahaprobleeme.

Teismeliste suitsetamise põhjused

Noorukite suitsetamise probleem levib epideemia kiirusega. Teismelised leiavad palju põhjuseid suitsetamise alustamiseks. Nendeks on tavaliselt:

-       vanemate seltsimeeste, nende "autoriteetide", vanemate jäljendamine;

-       eakaaslaste surve;

-       uudsuse tunne, huvi;

-       soov "silma paista" ja tunduda täiskasvanuna;

-       filmide ja reklaamide mõju;

-       sigarettide kättesaadavus ja suhteline odavus.

Kuidas saavad vanemad ennetada laste suitsetama hakkamist?

Üheksal kümnest suitsetajast tekib noorukieas nikotiinisõltuvus. Vanematel on võimalus ennetada oma lapse sõltuvust. Kui neil õnnestub last enne kooli lõpetamist sigarettidest eemal hoida, väheneb oluliselt ka oht, et laps hakkab täiskasvanuna suitsetama. Lapse kasvatamisel pole ühte õiget lahendust, kasvatamine on pidev protsess. Vanematel on lapsele tõhusam mõju varases eas. Kui soovite aidata oma lapsel oma potentsiaali täielikult realiseerida, siis tuleks seda teha esimestel aastatel, mitte noorukiea ajal. Üheksal kümnest suitsetajast tekib nikotiinisõltuvus noorukieas. Tubaka (sh e-sigarettide) kahju saab arutada ja sõlmida kokkuleppeid lapsega juba põhikoolis. Keskmiselt suitsetavad lapsed esimest sigaretti 12-aastaselt ja kõige parem on seda teemat ennetava meetmena käsitleda enne esimest kasutamist. Lihtsaim asi, mida vanemad saavad teha, on alustada iseendast. Kui lapsevanem ise suitsetab, on raske   lapsele selgitada, et see on halb.

---