Nava jõgi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Linnusaare raba Maa-ameti kaldaerofotol 2019. aastal. Nava jõgi on näha pildi vasakul äärel. Ülemises vasakus nurgas on näha ka Põltsamaa jõgi

Nava jõgi on 2,6 km pikkune[1] Põltsamaa jõge ja Endla järve ühendav jõgi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1870. aastatel lasi Vaimastvere mõisa omanik Endla järve veetaseme alandamiseks ja ümbruskonna heinamaade kuivendamiseks ehitada kraavi (Suurkraav ehk Uusjõgi) Endla järvest Sinijärve kaudu Põltsamaa jõkke ning rajada Endla järve otse Põltsamaa jõega ühendavale Nava jõele tammi, et Põltsamaa jõe vesi järve voolata ei saaks. Loodimisvigade tõttu alanes veetase vaid 30 cm. 1950. aastatel süvendati kraav kanaliks (Räägu kanal). Nüüd langes järvede veetase sedavõrd, et enamik Endlast ja kogu Sinijärv kadus ning vool vanas Põltsamaa jõe sängis aeglustus tunduvalt. Põltsamaa jõgi hakkas voolama Nava jõe, järvede ja Räägu kanali kaudu. 1968. aastal rajati Sinijärvele algeline pais, mis mõlemad järved suures osas taastas.[2][3][4] 1997. aastal ehitati sinna kindlam pais[1] ja 2005. aastal ka kalatrepp.[5] Pärast seda voolab põhiosa Põltsamaa jõe veest vana jõeharu kaudu.[1] Endla looduskaitseala endiste töötajate teatel hakkas sellest alates Nava jõe voolusuund sõltuma vee tasapinnast Põltsamaa jões ja Räägu kanalis (Endla järves).[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Nava jõgi riiklikus keskkonnaregistris
  2. Nava jõgi riiklikus keskkonnaregistris
  3. Helmut Joonuks. Põltsamaa jõgi. Tallinn, 1981. Lk 36–39
  4. Katrin Möllits (1997). Endla ja ta sõsarjärved. Eesti Loodus, 10/1997
  5. Sinijärve pais sai kalatrepi. Vooremaa 10.10.2005