Nasogastraalsond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Nasogastraalsond

Nasogastraalsond ehk NG sond on umbes 120 cm pikk nina kaudu makku kulgev peenike õõnes toru, mille abil on võimalik patsienti toita, ravimeid manustada või magu tühjendada.[1][2]

Nasogastraalsondi abil hoitakse magu tühjana, ühendades selle aspiraatoriga või ühekordse kogumiskotiga. [1]

Nasogastraalsondi vajalikkus[muuda | muuda lähteteksti]

NG sondiga toitmine[muuda | muuda lähteteksti]

Nasogastraalsondiga toidetakse siis, kui

  • suu kaudu söömine ei õnnestu (näitkes isutus, iiveldus, teadvusetus);
  • patsiendil on tõusnud toitainete vajadus, mida ei ole võimalik kätte saada suukaudselt toiduga (põhjuseks põletused, trauma, sepsis ja vähk);
  • toitainetevarud on vähenenud ja kaal on kiiresti langenud.

NG sondiga toitmiseks tilgutatakse toitesegu sondi või kasutatakse toitmispumpa, mis võimaldab ühtlast tilkumiskiirust.[1]

NG sondiga mao tühjendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Nasogastraalsondiga tühjendatakse magu, kui ilmneb oksendamine, patsiendi magu on opereeritud või söögitoru on vigastatud.[1]

NG sondiga ravimite manustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Suu kaudu manustatavad ravimid antakse toitmissondi kaudu, kui patsient ei ole võimeline neid neelama. Tabletid peenestatakse ja lahustatakse vees.[1]

Ohud ja tüsistused[muuda | muuda lähteteksti]

Peamised nasogastraalsondiga kaasnevad ohud ja tüsistused:

  • sondi ummistumine;
  • limaskestade kahjustus;
  • aspiratsioon;
  • Dumping-sündroom;
  • soolestiku spasmid;
  • kõhulahtisus;
  • kõhukinnisus;
  • oksendamine;
  • kõrge vererõhk;
  • asoteemia;
  • vedeliku retentsioon ja tursed;
  • ninaõõne vigastus ja verejooks;
  • lamatised.[1]

Nasogastraalsondi puudused[muuda | muuda lähteteksti]

Nasogastraalsondiga saab manustada patsiendile ainult vedelat toitu. Sond võib tekitada valuaistingut neelus ja põletikku nina kõrvalurgetes. Sondi kasutamist peab vältima, kui söögitorus on laialdased vigastused.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Ansa Iivanainen, Mari Jauhiainen, Pirjo Pikkarainen (2003). Õendusoskused. Tallinn: AS Medicina. Lk 239-248. 
  2. Jane Freimann, Liina Raal. "Intensiivravi osakonna infoleht patsiendi lähedastele". Kliinikum.ee. Kasutatud 06.04.2019.